Reede, juuni 30, 2017
 

Laulupüha sai väärikalt tähistatud

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Keset Hiiumaad, Leigri külas asub koht, kus laulu­koorid 150 aastat tagasi laulu­pühale kogunesid – ka tänavu tähistas seda päeva kaks segakoori, üks saare ühest, teine teisest otsast.

Juba sügisel oli laulurahva ja kultuuritegelaste hulgas jutuks, et saabumas on esimese Hiiumaa laulupüha 150. aastapäev ja seda tuleks kuidagi tähistada. Laulupüha peeti toona keset Leigri küla Murro kõrtsi õuel, et kooridel oleks ühekauge tulla. Kõrtsi pole enam ammu alles, aga peopaik on kenasti mälestuskiviga tähistatud.
“Ilmselt ei olnud õiget eestvedajat ja see mõte soikus,” meenutas Käina koori Hiiula dirigent Sirje Lillo. Nii tegi ta ettepaneku sündmust tähistada oma koori lauljatele, kes olid kohe nõus.
Kuna esimesel laulupühal esines kaks koori: üks põhja poolt, Reigi kiriku koor, teine lõuna poolt, Käina kiriku koor, kutsusid nad osalema ka Kärdla Kammerkoori ees­otsas dirigent Raili Kaibaldiga. Ka tema ja tema koor olid kohe nõus. Ühiselt leiti, et koos on tore laulda ja lauljad saavad siis ka omavahel suhelda.
Nii Käina kui Kärdla koolis ajalugu õpetav Jana Uuskari tutvustas kokkutulnuile Leigri-­ Murro ja esimese laulupüha ajalugu.
Lustilised lauljad mängisid laulumänge, tundsid mõnu kooslaulmisest ja piknikust. Kuna keegi peopaika ei korrasta, otsustasid Hiiula lauljad mälestuskivi ümbruse ära niita ja korda teha.
Ühtlasi lõpetasid koorid selle ühise kontserdi ja piknikuga, millele lisas meeleolu Kaupo Tartu lõõtsapill, mõlema koori hooaja.
Kas koorilaul on au sees?
Kärdla kammerkoori dirigent Raili Kaibald ütles, et talle, kui Hiiumaale mandrilt elama asunule on sellise traditsiooni hoidmine väga oluline. Muret teeb talle, et koore on saarel jäänud väheseks ja koori­traditsioonide hoidmine soikub.
“Kõik algab rohujuure tasandilt, lapsed ju laulavad, aga kahjuks ei tegelda koorilaulu, mitmehäälse laulu ja raskema repertuaariga,” nentis
Kaibald. “Kui aga pealekasvu ei tule, siis üle kahehäälse laulu meie pidudel varsti enam ei kuulegi.”
Kaibald arutles, et ilmselt pole kultuurijuhid ise koori­lauluga kokku puutunud ja seega ei pööra nad sellele ka erilist tähelepanu. “Meele­lahutuslik maailm on nii põnev ja kaasakiskuv, et koorilaul tundub tõsine ja raskesti­mõistetav,” nentis ta murelikult.
Suurlinnades siiski pole probleemi, et kooriliikmed vananevad ja juurdekasvu pole, pigem kipub see mure kimbutama maapiirkondi.
“Koorilaul on siiski meie rahvakultuuri lahutamatu osa,” kinnitas Kaibald. “Hindan kõrgelt, et meil on laulupeod, mis toovad välja lauljad ja lasevad kuulda ilusaid mitme­häälseid laule.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411