Reede, juuni 16, 2017
 

Kultuurrohumaad kandsid enim hane- ja seakahjusid

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kevadkülv on ammu lõpetatud ja põllu­mehed vaatavad rohumaade poole, kus peaks algama silotegu. Rohukasv aga on niru, sest rändel olevad hanekarjad sõid järjest ja järjest ära esimesed tärganud rohulibled ja heinamaadel leidub ka ohtralt tuhnimisjälgi.
OÜ Hiiumaa Agro omanik Sulev Matto rääkis, et tänavu on eriline kevad. Algul jahe ja kuiv, lõpuks sadanud vihm läks õnneks õigesse kohta ja viljapõldudel on juba orasel mitmes leht. Taliviljalgi on pea otsas ja varsti peaks juba algama silotegu.
Matto rääkis, et kultuur­rohumaadel oleks rohi praegu silotegemiseks paras, aga tunda annavad linnukahjustused. Esimesed tiivulised laskusid ümbruskonna põldudele­ 17. märtsil ja ära lendasid peale 20. maid.
“Kahe kuu jooksul toitusid nad tärkavast rohust ja jõudsid hävitada esimese tipulehe, selle kõige magusama osa, mida tahaksin teha siloks,” selgitas Matto.
Samasugune nuhtlus langes ka Käina kandi rohupõldudele. “Seal, kus oli kuiv kõrs ja looduslik heinamaa, hanesid polnudki, ikka olid nad kultuur­heinamaal, kus rohi näitas esimesena kasvu­märke,” rääkis Matto.
Miks tänavu hanede-laglede saabumine Hiiumaa põldudele nii pikale perioodile jaotus, ei osanud öelda ka linnuvaatleja Leho Aaslaid.
Vaatamata hilisele kevadele lahkusid haned tänavu siiski päev varem, kui eelmisel aastal. Aaslaid selgitas, et tavaliselt ongi põhjala lindude lahkumise kuupäev 20. mai. “Tundra pesitsusaladel hakkab selleks ajaks tekkima lumevabasid alasid,” selgitas Aaslaid.
Metssigu jagub ikka
Rohumaadel käivad külas tuhnimas ka metssead. “Kui haned tegid kahju kultuur­rohumaadele, siis seakari käis toitumas vanematel rohu­maadel,” rääkis Matto.
Nii tekkisid aprillis tema looduslikele rohumaadele augud, mida pidi rullimas käima, et edaspidi üldse niita saaks.
Ka Andruse-Jürna talu perenaine Tiiu Alas ütles, et tänavune kevad on päris põllumehevaenulik – maikuu alguse külmad ja sellele järgnenud põud ei soodustanud taimede arengut. Nüüd on vihma andnud, aga sooja õieti mitte ja rohi alles hakkab kasvama.
Ka talle teevad eriti muret metssigade poolt üles küntud katastroofiliselt suured väljad, aga ka linnukahjustused ei lisa optimismi, et põldudelt korraliku saagi saaks.
Hiiu maakonnas suurendati seakatku ohu tõttu küttimismahtu varasema hooajaga võrreldes korralikult – 2015/2016 jahihooaja 1300 isendist 2000 isendini. Kuigi algselt oli jahi­meeste vastuseis kasvanud küttimiskohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem – 2025 isendit, seitse metssiga leiti hukkunult. Veebruaris sõlmis Hiiumaa jahindusnõukogu kokkuleppe, et metssigade küttimist jätkatakse. Mai lõpuks oli kütitud veel 74 metssiga ja jaht käib edasi.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu rääkis, et seda, palju on praegu poegimiste ajal Hiiumaa metsades sigu, ta öelda ei oska, sest seirearuanne saabub alles juuli algul. Tänu pehmemale kliimale ja lisatoitmisele poegivad emised isegi kaks korda aastas ning pesakonnad on suured, seega taastub metssigade arv väga kiiresti. Sarapuu selgitas, et palju tehakse korda loopealseid, kus karjatatakse veiseid ja lambaid. “Kui varem elutsesid seal sead, siis nüüd liiguvad nad kusagile mujale,” selgitas ta. Nii ongi metsanotsud üles kündnud teepervi ja liikunud küladessegi. “Looduses on kõik omavahel seotud,” kinnitas Sarapuu.

 

Sildid: , , , , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Anu Sarapuu

    Täpsustuseks: ” Tänu pehmemale kliimale ja lisatoitmisele poegivad emised isegi kaks korda aastas ning pesakonnad on suured, seega taastub metssigade arv väga kiiresti” – Helja Kaptein
    Metssigade arvukus on alati olnud tundlik teema. Parimad hindajad on Keskkonnaagentuuri eriala spetsialistid. Samas: lisatoitmine on alates 2016 lubatud ainult peibutamise eesmärgil, peibutussööda hulk ja toitmise kohad on rangelt piiratud. Kliima üle tõesti vaielda ei saa, samas emise poegimine 2 korda aastas on kindlasti pigem erand (esimene pesakond hukkub), kui reegel. Lugupidamisega Anu Sarapuu

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411