Reede, juuni 16, 2017
 

Kärdla sadama kriminaalasjas esitati süüdistus viiele mehele

Fotomontaaž
Prokuratuur esitas Kärdla sadama kriminaalasjas kahtlustuse viiele mehele – Hillar (58), Aivar (42), Raigo (54), Urmas (45) ja Tanel (45) on kahtlustatavad grupi­viisilises rahapesus suures ulatuses.
4. aprillil saatis Lääne ringkonnaprokuratuur kohtusse kriminaalasja, mis käsitleb Kärdla sadama ehitamiseks saadud toetuste väärkasutamist. Kärdla kohtumajas toimub eelistung 28. juunil.
Süüdistus on esitatud viiele mehele ja viiele nendega seotud juriidilisele isikule soodustuskelmust, toimingu­piirangu rikkumist, dokumentide võltsimist ja võltsitud dokumentide kasutamist ning grupiviisilist ja suures ulatuses rahapesu käsitlevate paragrahvide järgi.
Süüdistuse kohaselt püüdsid mehed endaga seotud ettevõtteid kasutades muuta näiliselt seaduslikuks pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetustena saadud raha enam kui 179 000 euro ulatuses.
“Selle juhtumi puhul pole niivõrd oluline see, millist kasu on keegi ebaausate võtete abil saanud, vaid et seadusi ja reegleid järgitaks, ning et oma ja kogukonna rahakott ei läheks segamini,” ütles ringkonnaprokurör Küllike Kask.
Sadama rahast pidi kerkima ka hoone
Süüdistus käsitleb kuue aasta taguseid sündmusi. 18. augustil 2011. aastal esitas Kärdla linnavalitsus EASile taotluse Kärdla sadama rekonstrueerimise rahastamiseks. Kogu projekti maksumus oli taotluse järgi enam kui 4,5 miljonit eurot ning EAS otsustas seda toetada ligikaudu 3,1 miljoni euroga.
Projekti elluviimiseks sõlmis linnavalitsus koostöö­lepingu sihtasutusega Kärdla Sadam, mille juhatuse ainus liige oli 58aastane Hillar. Sihtasutuse ülesandeks jäi kogu ehitusega seonduva korraldamine, koordineerimine, kuludokumentide esitamine ja toetusrahade sihipärane kasutamine.
Sadamahoonel oli küll uue sadama plaanitud eduloos mängida oluline roll, kuid selle ehitamiseks oli puudu vajalik omafinantseering ning hoone jäi esimesest taotlusest välja. Süüdistuse järgi otsustas sihtasutuse Kärdla Sadam juht Hillar vajaliku oma­finantseeringu muude sadama rekonstrueerimistööde käigus “tekitada”.
Raha pesti 179 000 euro ulatuses
Selleks esitas Hillar külalissadama ehitustööde alguses 2012. aasta hilissuvel ehitajale loendi ehitustöödest, mida ehitaja ei pidanudki tegema või pidi tegema osaliselt, kuid mille eest palus siiski välja kirjutada täissummadega arved. Samuti olid nimekirjas tööd, mille rahastust plaanis ta taotleda lisahangete raames topelt. Nii kärbiti reaalseid ehituskulusid eri tööde pealt paarikümne kuni paari tuhande euro kaupa, näidates EASile kuludokumentides plaanitud täishindasid. Süüdistuse järgi maksis EAS tegemata, vaid osaliselt tehtud või lisahangetega topelt finantseeritud tööde eest 1. augustist 2012 kuni 20. novembrini 2013 põhjendamatult välja enam kui 179 000 eurot.
Sellise tegevuse põhjal heidab prokuratuur Hillarile, sihtasutusele Kärdla Sadam ning ehitusettevõttes töötanud Aivarile (42) ette arvete võltsimist ning võltsarvete esitamist soodustuskelmuse toimepanemiseks.
Prokuröri sõnul kavatses Hillar sadama ehitustööde käigus “kokku hoitud” rahast 108 000 eurot kasutada Kärdla sadamahoone ehitamise omafinantseeringuna.
Selleks, et vajalik summa jõuaks sihtasutuse kontole, plaanis Hillar kasutada kolmandaid isikuid ja näilikke tehinguid, liigutades raha kaikohtade rendilepingute kaudu.
“Sellega soovis Hillar laekunud raha näidata seadusliku majandustegevuse käigus tekkinud vahenditena, mida saanuks näidata EASilt uue toetuse taotlemisel sadamahoone ehituseks vajaliku omafinantseeringuna,” selgitas ringkonnaprokurör Küllike Kask.
2013. aasta teises pooles kaasas Hillar oma plaanidesse ettevõtjad Urmase (45), Taneli (45) ja Raigo (54) ning meestega seotud ettevõtted. Tehingud, kus olematute kaupade ja teenuste eest esitati arveid ning liigutati reaalset raha, annavad prokuratuurile aluse heita asjaosalistele ette rahapesu, mis on toime pandud grupi poolt ja suures ulatuses.
“Suurem osa avalike vahenditega finantseeritavaid projekte on läbi viidud ausalt, eesmärgist ning avalikest huvidest lähtuvalt,” kinnitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.
“Sellistest põhimõtetest kõrvalekalle ja omakasust lähtuv tegevus on aga libe tee, mis enamasti toob kaasa süüteomenetluse. Menetlused kaitsevad rahastuse kasutamise üldpõhimõtteid ning ei lase ebaausatel taotlejatel avalike vahendite arvelt rikastuda,” selgitas Ombler.
Ta kutsus projektides osalejaid jätkuvalt ausalt tegutsema, sest võimalikud skeemitamised viivad kuritegude toimepanemiseni ning ebaaus rahastuse saamine ja kasutamine toimub meie enda inimeste ning arendamist vajava keskkonna ja taristu arvelt.
Kontole jõudis vaid kolmandik
Süüdistuse järgi jõudis sihtasutuse kontole plaanitud summast vaid kolmandik. Ligi 70 000 eurot EASilt välja petetud summast otsustas Urmas sihtasutuse Kärdla Sadam arvele kandmise asemel kasutada hoopis endaga seotud ettevõtete majandustegevuse edendamiseks. Seejärel liikusid ka Hillari ettevõtte kaudu sihtasutuse kontole jõudnud rahadest 13 000 eurot tagasi ettevõtte ja 5000 eurot Hillari isiklikule kontole.
Kõige tõsisem esitatud süüdistustest on rahapesu grupiviisiliselt ja suures ulatuses, mille eest karistatakse süüdimõistmisel kahe kuni kümne aasta pikkuse vangistusega.
Pärnu maakohtu määrusega on sihtasutusele Kärdla Sadam kuuluvale hoonestus­õigusele seatud Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek tekitatud kahju ehk enam kui 179 000 euro suuruses summas.
Kriminaalne tulu tuleb ära võtta
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold selgitas, et EAS kriminaal­asjas tsiviilhagi ei esitanud ning nõuab toetussummasid tagasi teiste mehhanismide kaudu. Hüpoteek on aga seatud kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise asendamisena. “Prokuratuur soovib riigi esindajana igal võimalusel kurjategijatelt ära võtta kriminaalsel teel saadud tulu,” selgitas Reinhold.
“Kuna valmis ehitatud sadamat koos kõigi seal olevate ehitistega ei saa konfiskeerida, on konfiskeerimise asendamiseks neile seatud kriminaaltulu ulatuses hüpoteek. Selle edasine saatus sõltub mõistagi kohtuotsusest.”
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles tänavu jaanuaris, et kõnealuse kriminaalasja raames on esitatud kahtlustused kokku 22 kuriteos. Menetluse käigus laienes kahtlustatavate ring ning näiteks kahtlustused rahapesus esitati alles mullu sügisel. Toimikute koopiad edastati kaitsjatele tutvumiseks aasta algul.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud pidasid 26. märtsil 2014 kinni SA Kärdla Sadam juhatuse liikme Hillar Kuke, keda kahtlustati ametiisikuna sihtasutuse vara suures ulatuses omastamises. Kahtlustatavatena kuulati üle ka nimetatud omastamisega seotud mitme ettevõtte juhid.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411