Reede, juuni 2, 2017
 

Ida-Ukraina sõjaga ei tohi leppida

Peep Lillemägi | Hiiu Leht
Peep Lillemägi | Hiiu Leht
Peep lillemägi
Kolm aastat on möödas Krimmi okupeerimisest. Üha süveneb arvamus, et see Ukraina oblast jääbki Venemaa koosseisu.
Majandussanktsioonid Venemaale püsivad ja paljud positiivsed lootused Lääne-Vene suheteks on illusioonideks kuulutatud. Ida-Ukrainas
Luganski ja Donetski rajoonides välja kuulutatud “rahva­vabariikide” puutepiiridel Ukrainaga on sõjategevus vahelduva intensiivsusega jätkunud tänaseni.
Harkovi esindushotellis toimunud seminaril Ida-Euroopa julgeoleku uutest väljakutsetest vahetavad Ukraina sõja­väelase taustaga inimesed muuhulgas arvamusi selle üle, mida oleks kolm aastat tagasi pidanud tegema teisiti ning kuidas peaks käituma praegu.
“Pole vaja Venemaad karta,” ütleb endine kaitseminister ja kaks korda presidendiks kandideerinud Anatoli Grytsenko. “Alles nägime, kuidas vene ainus lennukikandja ümber Euroopa sõites kogu ranniku suitsupilvi täis tossutas ja Vahemerel erinevate äparduste tõttu mitu lennukit kaotas. Ja varsti pärast seda nägime, kuidas ameeriklaste raketi­rünnak Süüria õhubaasile tabas sihtmärke ülitäpselt. Suutlikkuse vahe on muljetavaldav.”
Võib-olla. Kuid ka pelgalt Ida-Ukraina separatiste mahitav diplomaatiline kehakeel nõuab inimelusid.
Vennasrahvaste vaen leppimist ei ennusta
“Venemaad vihkavad Ukrainas täna kõik,” ütleb meie seminari tõlk, kellega õhtu­söögilauas juttu teen. Ta paneb südamele, et Euroopa Liit Ida-Ukraina konflikti ei unustaks.
Azerbaidžaanist julgeoleku­seminarile saabunud härra jutustab, kuidas ta 2014. aasta kevadel OECD vaatlejana separaatoblastites toimunud “valimisi” jälgis ja meenutab, kuidas vaatlusgrupp ühel hetkel avastas, et neid kaitsma pidanud politsei on lihtsalt lahkunud. “Olukord oli ärev ja valimistulemusi ei tunnistanud peale korraldajate keegi,” lausub ta.
Mõnikümmend kilomeetrit praegusest rindejoonest eemal asuvas Slovjanskis on majadel märgata rohkem kolla-siniseid lippe kui mõnel Tallinna tänaval 24. veebruaril sini-must-valgeid. On väidetud, et konflikt Venemaaga on kaasa toonud ukrainlaste rahvusliku eneseteadvuse tõusu. Kuid see on ränk hind. Hukkunud on 10 000 inimest, põgenike arvuks hinnatakse 2 miljonit.
Saame teha ringkäigu üksuses, mis kolm aastat tagasi võitles Donetski lennujaama pärast ja on selles ajast alates kaotanud langenutena üle saja võitleja. Vaadata saab suuremaid ja väiksemaid “torusid” ning aktiivses sõja­tegevuses osalenud lahingumasinaid. Koolisaali meenutavas kasarmu­ruumis näidatakse videot päevadest, mil kõigest paar aastat varem valminud Donetski uuest lennu­jaamast jäid järele rusud. Liikuva pildi taustal on kuulda plahvatusi.
Majad mürsuaukudega seintes
“Kahuritule all olles on tunne, et õhk muutub tahkeks ja isegi kaugemal aset leidvat plahvatust on tunda kõigi siseorganitega,” räägib Serhiy Doma, kes praegu tegeleb sõjategevuse tagajärgede leevendamisega tavaliste inimeste jaoks. Propaganda, teabe jagamine ning usalduse kasvatamine militaar- ja tsiviilstruktuuride vahel on saanud osaks kunagiste slaavi vennasrahvaste vastasseisust.
Serhiy jutustab sellestki, kuidas nende väeüksuse koer mingi kuuenda meelega ette tundis, millal tulistamine algab ning näitab telefonist fotosid oma tütrest.
Strateegilisel kõrgendikul on rohtukasvanud aias silikaat­tellistest hoonte seintes mürsutabamustest jäänud augud. Kolme aasta eest purukspommitatud maju kõpitsetakse tasapisi kasutuskorda. Ka Slovjanski linnasilt on kuulitäketest kirju. “Peame võidupäeval meeles langenud kangelasi”, kuulutab ühe parlamendisaadiku allkirjaga suur plakat taamal. Ukrainas on poliitilise välireklaami tavad pisut teistsugused kui Eestis.
Euroopa toetus oluline
“On täiesti selge, et Euroopa Liit peab jätkama Ukraina igakülgset toetamist, sealhulgas sanktsioone Venemaa vastu,” lausus samuti konfliktipiirkonda külastanud riigikogu aseesimees Taavi Rõivas pärast lahinguväeosa külastust Slovjanskis kriisikeskuses kõneldes.
“Soovin, et Eesti jätkaks Ukraina tugevat toetamist ja meenutan seda ka Venemaaga häid majandussuhteid igatsevatele kolleegidele: Ukrainas käib siiani sõda, mille põhjustas Venemaa sekkumine, et väärata Ukraina rahva poolt valitud läänemeelset arengut vabaduse ja turumajanduse suunal,” ütles Rõivas.
Tõde Ida-Ukraina konfliktist ei ole kindlasti ühevärviline. Küllap saab nõustuda nendega, kes märgivad, et Ukrainal on veel palju teha tugeva kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Sellise, kus sõna “korruptsioon” ei oleks automaatselt kõrvutatav sõnaga “võim” nagu kahjuks praegu kipub olema. Aga nii tapatalgud Maidanil, Krimmi okupeerimine kui ka kolm aastat kestnud sõjaline vastas­seis võinuks olla olemata, kui
Ukraina rahva valikut integreeruda Läände oleks austatud. Sõjale Ida-Ukrainas, kus ka tänavu esimese kolme kuuga hukkus kümneid inimesi, ei saa olla mingit õigustust. Ja meie kohus Eestis on teha kõik, et seda relvastatud vastas­seisu ei unustataks.

Autori sõitu Ida-Ukrainasse toetas Friedrich
Naumanni Fond

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411