Teisipäev, juuni 27, 2017
 

Hiiu vald ja Käina vald riigikontrolli vaatlusväljas

Harda Roosna
Riigikontroll auditeeris seitset Eesti omavalitsust koos asutuste ja ühingutega, et tuvastada korruptsiooni­vastase seaduse (KVS) täitmist. Hiiumaalt auditeeriti Käina valla ja Hiiu valla tegevust ning viimase puhul leiti töötasu määramisel ka KVS rikkumisi.
Korruptsiooniohtlikest valdkondadest jälgis riigikontroll, et maksumaksja raha eest ei oleks tehtud oste enda eraettevõttelt ega makstud sellele toetusi või siis iseendale palka. Samuti uuriti ametiauto kui ühe peamise ametihüve kasutamist. Kõike seda vaadeldi perioodil 2015–2016 toimunud tehingute puhul.
Iseendale makstud palk
Riigikontroll tõdes, et sageli olid iseendale palgamaksmisel eksinud koolidirektorid, kes olid otsustanud anda ka ise koolis ainetunde ja määranud endale selle eest töötasu. Nii oli see muuhulgas Kärdla muusikakoolis ja Hiiu valla Lauka põhikoolis.
“Kuigi tasu maksti samadel alustel teiste õpetajatega ja tegemist on justkui töö­korraldusliku küsimusega, oli neis otsustes huvide konflikt. Seda eelkõige võimaluse tõttu määrata ise kindlaks oma töökoormus õpetajana ja saada seeläbi koolist suuremat palka,” nenditakse riigikontrolli järeldustes. Selleks, et probleeme edaspidi vältida, soovitab riigikontroll, et kõik sellekohased otsused peaks edaspidi tegema nii koolidirektori kui ka teiste hallatavate asutuste juhtide puhul alati vallavanem või linnapea.
Auditis viitab riigikontroll ka põhikooli- ja gümnaasiumi­seaduse paragrahvile 71, mis sätestab, et koolidirektori pädevuses on töölepingute sõlmimine õpetajate ja muude koolitöötajatega, direktoriga aga sõlmib seaduse kohaselt töölepingu vallavanem või linnapea.
Kütust oma raha eest
Auditis on kirjas, et kuigi KVSi rikkumisi ametiautode kasutamisel ei tuvastatud, tuli ette olukordi, kus ei olnud lõpuni selge, mil määral ametiautot on erasõitudeks kasutatud, kui suur on sellest tulenev hüve jms.
Näiteks tuuakse Hiiu vald, kus perioodil detsember 2015 kuni november 2016 ei olnud vallavanema ametiauto sõidu­päevikus üldjuhul märget, mis otstarbel sõit toimus, oli see era- või ametiasjus. Ka ei olnud Hiiu vallas ameti­auto kasutamise korda ega volikogu selgesõnalist luba vallavanema auto eratarbeks kasutamise kohta.
“Vallavanema tagantjärele esitatud väide, et sõidu otstarbe märkimata jätmisel oli tegemist ametisõiduga, ei ole riigikontrolli arvates piisavalt veenev. Seda enam, et vallavanem oli võtnud põhiosa auto kütusekulust enda kanda,” märgitakse riigikontrolli järeldustes.
Samas rõhutatakse, et sõidu­päevikus peab olema selgelt kirjas, mis eesmärgil sõit toimus, kuna seda nõuavad üldjuhul ka maksustamise reeglid ning ebaselgust neis küsimustes ei tohiks avalikus sektoris olla. Positiivsena märgib riigikontroll, et auditi ajal hakati Hiiu vallavanema ametiauto kasutamise kohta pidama detailsemat arvestust.
Auditis rõhutatakse, et tööandja sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks on erisoodustus, mida maksustatakse kui palgatulu.
Mõnel juhul, nagu näiteks Tõrva linnapea, Hiiu valla Lauka põhikooli direktor, tunnistati, et kaardiga oli tangitud kütust oma isiklikku autosse, millega tehti ametisõite.
“Kütusekogused ei olnud küll suured ja kuigi näiteks Tõrva linnapea leidis, et nii tuli asi linna jaoks kokku­võttes odavam, ei ole see korrektne viis hüvitada isikliku auto kasutamisest tekkinud kulu,” märgitakse auditis.
Hiiu valla vastuväited
Auditis tuuakse ära ka Hiiu vallavalitsuse esitatud vastuväited riigikontrolli hinnangutele. Esiteks soovitas vald lähtuda hinnangu andmisel auditi kogu perioodist, st jaanuarist 2015 kuni augustini 2016, kuna sõidupäevikute täitmine sarnasel põhimõttel toimus Hiiu vallas kogu selle perioodi vältel.
Nimelt toimus riigikontrolli vaadeldud perioodil Hiiu vallas vallavanema vahetus: 1. jaanuarist 1. oktoobrini oli selles ametis Georg Linkov, kes lahkus 1. oktoobrist 2015 umbusaldusavalduse tõttu. Praegune vallavanem Reili Rand valiti ametisse 16. novembril 2015.
Hiiu valla üks ettepanekuid oli, jätta auditist välja lause: “Seda enam, et vallavanem oli võtnud põhiosa auto kütuse­kulust enda kanda”, kuna see väide ei ole nende hinnangul õige. Selgituses öeldakse, et vallavanem ei ole väitnud, et võttis põhiosa kütusekulust enda kanda, vaid seda, et tulenevalt valla raskest finantsolukorrast 2015. a lõpus ja 2016. aastal ning planeeritud eelarvemahtudest tasus osaliselt kütuse eest ise.
Samas juhtis vald tähelepanu, et Hiiu valla praegune vallavanem ei kuulu eraühingutesse, millega Hiiu vald on teinud tehinguid, välja arvatud vallavanema ametikohast tulenevad esindused. “Seetõttu ei pea me õigeks, et auditis viidatakse vallavanema tegevusele, vaid Hiiu valla üldisele ebaõigele praktikale ametiauto kasutamisel,” on kirjas Hiiu valla vastuväites.
Riigikontroll kommenteeris, et seisukoht, et Hiiu vallavanem kandis põhiosa auto kütusekulust eraisikuna ise, põhineb sõidupäevikusse kantud läbisõidu, automargi keskmise kütusetarbimise ja vaadeldud perioodi keskmise kütuse hinna põhjal leitud kütusekulu ning selle autoga seoses vallaeelarvest kaetud kütusekulu omavahelisel võrdlusel.
Sisekontrollisüsteem puudu
Käina valda on auditis ära märgitud kolmel korral. Esiteks seoses asutusesiseselt kirja pandud reeglitega korruptsiooni ärahoidmiseks. Selgub, et auditeeritutel oli kohaliku omavalitsuse tasemel enamasti vastu võetud mingi dokument KVSi rakendamise kohta. Valdavalt keskendus see huvide deklareerimise kohustusele ja kordas paljuski seaduse sõnastust.
Kolmes omavalitsuses, sh Käina vallas oli selles korras kirjas ka üldsõnaline nõue, et ametiisiku kohustuste täitmise kontrolli ja nende teadlikkuse peab tagama vallavanem või linnapea. “Kuidas seda teha, korrast ei selgunud,” nenditakse auditis.
Veel on auditis kirjas, et Käina valla tehingutes KVS rikkumisi ei esinenud ja kolmandaks, et Käina vallal, nagu ka Hiiu vallal, puudub KVS nõutele vastav toimiv sisekontrollisüsteem.
Kokkuvõtteks
Auditis märgitakse, et korruptsiooni­risk oma­valitsustes on olnud läbi aja suhteliselt suur: “Seda ilmestab kas või asjaolu, et omavalitsuste juhtimisega tegelevad inimesed on sageli seotud eraettevõtetega ja see võib viia rikkumisteni, kui kohustusi korruptsiooni ennetamisel ei täideta.”
Veel suuremaks nimetas riigikontroll riski oma­valitsuse ühingutes. Näiteks tuuakse, et omavalitsuse äriühingute ja sihtasutuste, mida on kokku 412, juhtidest oli 2015. aastal otseselt mõne eraettevõttega seotud 93 protsenti.
Riigikontroll leidis, et audi­teeritud omavalitsustes ja nende ühingutes ei ole tehtud piisavalt, et täita korruptsioonivastast seadust. Samas nenditakse, et suhtumine korruptsiooni on sageli põhjendamatult muretu. “Korruptsiooni kui nähtust mõistetakse, kuid oma asutusele või ettevõttele mõeldes ei osata või ei taheta riske näha, rääkimata nende süsteemsest maandamisest. Tagajärjeks on näiteks huvide konflikt, mida riigikontroll tuvastas enamiku auditeeritute tegevuses,” nenditakse auditis. Samas märgitakse, et korruptsiooniriskid realiseeruvad ühingutes sagedamini kui omavalitsustes endis ja seega vajavad ühingud suuremat tähelepanu.
“On väga kahju, et korrupt­sioonivastases strateegias algatatud arendused korruptsiooni ennetuse tõhustamiseks omavalitsustes ei ole loodetud viisil edenenud,” tõdes riigikontroll.
Etteheiteid tehakse ka riigile, mis juba eelmisel aastal pidi koostama riskihindamise ja sisekontrolli juhendmaterjali ning tegema lahenduse, mille abil saaks igaüks tutvuda, kellega on omavalitsustes tehinguid tehtud. “Mõlemast oleks abi ka auditis tuvastatud probleemide vastu,” nenditakse kokkuvõttes.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411