Reede, juuni 9, 2017
 

Ala laudas liiguvad lehmad ja robotid

Helja Kaptein
Lastekaitsepäeval said õpilased külastada OÜ Hiiumaa Agro Ala farmi, kus lehmi lüpsavad robotid.
Piimafarmid üle Eesti avasid lastekaitsepäeval mitmele tuhandele lapsele oma uksed, et tähistada rahvusvahelist piimapäeva. Hiiumaal külastasid õpilased Pühalepa vallas asuvat Ala farmi.
Külalisi võttis vastu peremees Sulev Matto, kes põllu­majandusministeeriumi saadetud pressiteate andmetel on üks Eesti parimaid piimatootjaid.
Küsimusele, kes pole varem lehma lähedalt näinud, tõusis nii mõnegi lapse käsi. Matto ütles, et ringkäigu ajal saavad nad nüüd oma silmaga näha, kust saab alguse piima teekond toidulauale. Matto rääkis lastele, et tänapäeva piimatootmine on kõvasti edasi arenenud. Lisaks traktoritele, mis sööta lauta veavad, kasutatakse ka sööda sõime lükkamiseks robotit, samuti on automatiseeritud sõnniku eemaldamine ja ka lehmalüps.
Lehmadele meeldib
Ala farm sai esimese lüpsi­roboti mullu 27. juulil, teise 27. oktoobril ja viimane paigaldati tänavu 27. märtsil. Matto ütles, et on ostuga väga rahul: “See raha läks õigesse auku!”
Kuigi Šveitsi päritolu DeLavali firma lüpsirobot maksab umbes 100 000 eurot, tasub selle soetamine ennast ära. Matto selgitas, et lüpsirobot on odav tööjõu mõttes, sest kuigi ostes on see kallis, töötab see 24/7 ja päevas lüpsab 50–60 lehma.
Matto nentis, et kõik on suhteline. Ta tõi näiteks silokäru, mida on vaja vaid tosinal päeval aastas ja maksab 85 000 eurot. “Kui nii võtta, siis silokäru on kallis ja lüpsirobot on odav,” ütles Matto.
Matto rääkis, et lehmad harjusid robotlüpsiga kiiresti ja on rahul. Robotisse lüpsile võib lehm minna nii mitu korda kui tahab. Siiski on iga looma jaoks eraldi seadistatud, kui tihti ta võib lüpsiloa saada. Lüpsmatulnud lehmad võivad lüpsil käia neli-viis korda päevas. Kui lehm on äsja lüpstud ja ta astub jälle robotisse, teeb robot looma kaelas oleva numbri järgi selle kindlaks ja peletab seadme juurest eemale.
Ka Matto ise on robotiga väga rahul, eriti seepärast, sest see lüpsab iga nisa eraldi. Ekraanilt on võimalik ka jälgida, mis numbriga lehmal, milline nisa annab veel piima ja kui palju. Uskumatuna tundub, et vahel tuleb ühest nisast 3-4, teisest 10 liitrit piima.
Kuna robot ei tee niiöelda tühilüpsi, on nisapõhine lüps lehma tervisele hea. “Ja kui lehm on terve, püsib ta ka kauem karjas,” ütles Matto. Tõenäoliselt just seetõttu on Ala farm vabariigis parimate hulgas udaratervise poolest.
“Robot annab palju infot lehma kohta, aga varem sain tööliselt nii palju infot, kui ta just märgata suutis,” selgitas Matto.
Seade kontrollib ka piima rasvasust, puhtust ja kvaliteeti iga looma puhul eraldi. Ebakvaliteetne või haige looma piim ei lähe tsisterni, vaid suunatakse eraldi anumasse.
Tööd jätkub ikka
Tublimad Ala lauda lehmad annavad päevas üle 60 liitri piima, lauda keskmine lehma kohta on 33 liitrit. Praegu on vabapidamisega laudas 130 lüpsilehma, aga kohti on 150 looma jaoks, seega suudavad robotid lüpsta kõik lehmad.
Võiks ju arvata, et kui robotid töötavad, pole pererahval enam teha midagi. “Loomad tahavad kogu aeg hoolitsemist,” kinnitas Matto, et lehmi tuleb sööta, neid peab jälgima, nende tervise eest hoolitsema, hoolt vajavada ka vasikad ja karja järelkasv.
Vahel võib mõni robot ka peremehe taskus olevale telefonile häiret anda. Kuna robotid lüpsavad vajadusel ööpäevaringselt võib häire tulla ka keset ööd, kui pererahva uni kõige magusam.
Samas pole siiani suuri rikkeid ette tulnud, aga häireteade tuleb ka siis, kui näiteks lehm on mõne vooliku peale astunud või tihend hästi ei pea.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411