Reede, mai 26, 2017
 

Töötamise uus reaalsus

Stinne Loo
Teisipäeval Tallinnas toimunud seminaril “Töötamise uus reaalsus” räägiti sellest, et ametid, kus sai töötada kooli lõpetamisest pensionini, on pöördumatult minevikku kadumas. Uus aeg on kaotamas isegi töökohtade seost kindla paigaga.
Seminaril tõdeti, et vastavalt meie suhtumisele võib see olla oht või kätkeda endas uusi võimalusi.
“Selgeks on saanud see, et nii digimajanduse areng kui ka inimeste uued käitumismallid toovad kaasa olulised muutused tööturu toimimises. Stabiilsed pikad töölepingud on juba praegu asendunud “töötan, kus ja millal tahan” ideaaliga – väljakujunenud sotsiaalsüsteemid aga seda mudelit ei toeta. Kuidas tekkinud olukorda lahendada, milline on uue aja töötamise uus reaalsus ja kuidas sellega kohaneda?” küsis sündmuse korraldanud Europarlamendi liige Kaja Kallas seminari sisse juhatades.
Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo ütles, et töö on olnud muutumises kogu aeg. “Veel sadakond aastat tagasi oleks väga üllatav olnud, et poliitikat, inimeste esindamist saab teha põhitööna. Kõrgepalgalistest jalgpalluritest ja golfimängijatest rääkimata,” rääkis Jüristo.
“Masside võimu nägime Brexiti ajal. Massid on väga lihtsasti ühendatavad nii heade kui halbade eesmärkide saavutamisel. Piirideta maailmas ei ole töö enam tingimata seotud selle kohaga, kus elad. Oluliseks muutuvad teised väärtused. Ka koolid peavad kohanduma,” Kaidi Ruusalepp, kes varem juhtis börsi, siis asutas idufirma OÜ Funderbeam ja on selle tegevjuht. Ruusalepp rääkis, et talgi on kogemus viie­nädalasest tööreisist Aasiasse koos perega, mis laste hariduse omandamist sugugi ei takistanud.
“Hiiumaa on umbes Singapuri suurune,” märkis mode­raator Märt Treier, kes eelmisel nädalavahetusel juhtis Roheliste rattaretke meretuulepargi arutelu Eesti suuruselt teisel saarel. Ilmselt sealkuuldu mõjul tõi ta näiteks Hiiumaa eelarvamusfestivalile kavandatava teema: “Paneme Hiiumaa lukku”. “Peame mõtlema, kas väärtuseks on avatus või suletus. Meil on võimalused ja meist endist sõltub, kas me neid kasutame või mitte,” lausus moderaator.
Paneeldiskussioonil arutleti, kas töö tegemine on tänapäeva maailmas üldse selline väärtus, mida noored inimesed praegu ihalevad.
“Enamik noori valib tänapäeval sellise töö, kus areneda, mitte sellise, kus palju palka saab,” võiks kokku võtta esinejate arvamuse.
Juttu oli ka kodaniku­palgast, muutuste käigus võitjatest ja kaotajatest. Sellestki, et Euroopa Liidus on praegu 15 protsenti ettevõtlusest Eesti mõistes füüsilisest isikust ettevõtjate pärusmaa ja 20 protsenti moodustavad muud ebastandardsed ettevõtlusvormid, mis omased eelkõige noorematele inimestele. Tõdeti, et selle muutusega seoses vajavad muutumist ka sotsiaalkaitsevõrgustiku mudelid.
Tarmo Jüristo märkis, et kui laps sünnib, ei ole ta ära teeninud ei nälga ega kõhutäit. Kõik põhineb väärtustesüsteemil, mida ühiskonnas tunnustatakse. Siit lähtuvad ka arutelud kodanikupalgast, kas ja kes peaks seda saama ning kes ja kuidas selle kinni maksab.
“Näiteks baasharidus on üks asi, mille andmises on ühiskond kokku leppinud, sest nii on ühiskonnale kasulik. Majandustegevusest rääkides on aga kliendisõbralikud Taxify ja Uber andnud riigile palju paremad võimalused taksojuhtide töölt makse koguda kui veel mõned aastad tagasi võimalik oli,” tõi Praxise juht näite.
Kaja Kallas tõdes seminaril toimunud arutelu kokku võttes, et muutused tööturul seisavad nagunii ees. “Vaid populistid on need, kelle jaoks väga keerulistele probleemidele on alati lihtsad ja mõnesõnalised lahendused. Liberaalina arvan, et üks lahendustest on erasektor ja uued (jagamis)majandusmudelid,” lausus ta.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411