Reede, mai 5, 2017
 

Teistest veidi erineva Soela ristis Milvi Vanatoa

Harda Roosna
Harda Roosna
Harda Roosna
Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna
Sõsarlaevadest veidi erineva parvlaeva Soela ristiemaks valiti Sõru muuseumi rajaja Milvi Vanatoa.
“See on meie tublide naiste väärtustamine,” põhjendas Emmaste vallavanem Tiit Paulus, miks hiidlased valisid oma uute laevade ristiemadeks teenekad saare ajaloo, koduloo ja pärimuse uurijad.
Emmaste puhkpilliorkestri tuššihelide järel ütles uue parvlaeva ristiema Milvi Vanatoa: “Saagu su nimeks Soela. Too meile tuntust ja too meile õnne. Hoia meie meremehi, hiidlasi ja saarlasi ja kõiki, kes sinuga seilavad. Õnne sul mereteel, jää ja tuuled olgu teile armulised. Head teed, kaunis Soela!”
Šampusepudel purunes vastu laevakülge ja kõlasid tervitussõnad. Liini operaatori ASi Kihnu Veeteed juhatuse liige Andres Laasma nimetas Soela valmimist väga mastaapseks rahvusvaheliseks ja ülemereliseks projektiks: “Kujutage ette, laeva tellijad on Tallinnast, kiil on pandud Riias, laevaehitajad on saarlased, kodusadam on Hiiumaal ja laevaga sõidavad Kihnu meremehed.”
“Rahvusvaheline” on ka laeva meeskond, kaptenid Haapsalust ja Pärnust, üks meeskonnaliige Türilt, üks Kihnust ja kaks Hiiumaalt.
Teistest veidi erinev
Parvlaev Soela on väikesaartega laevaühenduse parandamise projekti käigus aastatel 2010–2017 valminud viiest laevast viimane ja pisut teistsugune.
Laevade ehituse järele­valvet teinud Gunnar Nilp ütles, et Soela kaal on natuke väiksem kui teistel laevadel. “See tuleneb materjalide valikust ja tänu sellele laeva kande­võime natuke suurenes,” selgitas Nilp.
Ka laeva different ehk ahtri ja vööri suhe veeliiniga, on teistsugune tänu sellele, et kiirpäästepaat paigutati vöörist ahtrisse. “Teistel laevadel oli differendiga väike probleem, see ei olnud midagi suurt, aga see muudatus lõi laevajuhtidele paremad tingimused laeva opereerimisel,” ütles Nilp.
Kui laevu plaanima hakati, olid ette antud tasuvus­uuringust tuletatud parameetrid ja neist eemalduda ei võinud, kuna laevad ehitati n-ö eurorahade eest. “Muidugi, eks oleks ju võinud suurema laeva ehitada, aga oli kuulda, et ka sadamate parameetrid ei lubanud pikemaid ja laiemaid laevu,” rääkis Nilp.
Kapten Eisenschmidt ütles, et enne esimest reisi sai ta teha kolm päeva proovisõite. Ta tõi võrdluse autoga: “Kui olete harjunud sõitma ühesillaveolise autoga, siis Soela on nagu kahesillaveoga auto ja mõlema sillaga saab 360 kraadi pöörata.” See tähendab, et laeval on tänu kahele gondelkäiturile suurepärane manööverdusvõime ja see on sisuliselt võimeline kohapeal ümber pöörama.
Kapten kiitis, et Soela pidurdus­teekond täiskäigult täieliku peatumiseni on ainult kaks laevapikkust ehk see on väga lühike. Võrdluseks, et suurel tankeril kulub peatumiseks 3–5 miili.
Laeval on kaks Saksamaal valmistatud peamasinat ehk mootorit, kumbki võimsusega 1000 kilovatti. Laeva võimekusest annab aimu test, mis ilma vingerpussi tõttu tehti
29. aprillil. Siis suutis Soela Triigi sadamas silduda tuulega, mis puhus 20 meetrit sekundis. Soela hiidlasest tüüri­mees Tõnis Sõlg oli see, kes laeva ohutult tormi­varju viis. Sõlg ütles, et Soela sõsar­laeval Ormsöl on tal tüüri­mehena sõidukogemust aastajagu, ka Triigi sadam oli tuttav, kuna varem on Sõlg sõitnud ka Kõrgelaiuga.
Mahub 32 sõiduautot
Soela kandevõime on 124 tonni, võrdluseks, et Kõrgelaiu kandevõime oli 160 tonni. Maksimumkaal, mida laev pardalastina peale võtta saab, on 90 tonni ehk kaks 45tonnist autorongi või 32 sõiduautot. ASi Baltic Workboats müügi­juht Joel Rang selgitas, et kuigi hankes oli nõutud 22 sõiduautokohta, siis tegelikult saab laevale paigutada 30 sõiduautot, kui hästi paigutada, mahub isegi 32 sõiduautot.
Parvlaeva pardale mahub kuni 200 inimest ja avareisil oli tühje istmeid palju. Uues laevas on ka nn lennukiistmed, kus mugavalt magada saab.
Laev on 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist 2,7 meetrit ja arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond. Laevade väliskuju puhul on tegemist Baltic Workboatsi disainerite tööga. Laevade külgi ehib Võrumaalt pärit kunstniku Veiko Klemmeri töö – Eesti rahvariiete mustrite elementidest koostatud kujundi­rida. Soela reisijatesalongis on lauad kaunistatud värviliste Hiiumaa ja Saaremaa kaartidega.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411