Reede, mai 5, 2017
 

Popp meetod: mänguga kiusamisest priiks

erakogu
Hiiumaa noorte­keskuse töötajate koolikiusamise vastane algatus #Klassivälja­kutse 2017 osutus ülipopulaarseks – sellega liitus 257 klassi 4704 õpilasega üle Eesti.
Kevadväsimuse peletamiseks ning selleks, et koolirõõmu jätkuks ka õppeaasta viimasteks tundideks, otsustasid noortekeskuse töötajad esitada Eestimaa klassidele väljakutse loovülesannete näol. Facebooki vahendusel kutsuti 1.–12. klassi õpilasi üle Eestimaa astuma välja koolikiusamise vastu.
Väljakutsele tuli vastata 3.–6. aprillini ja iga päeva eelõhtul sai klassijuhataja oma meilile ülesande, mida koos klassiga sai täita või lahendada. Nädala jooksul said osalejad viis ülesannet, mille sooritamist tuli nutiseadmega jäädvustada ja saata  #klassiväljakutse2017 lehele.
“Ülesanded olid jõukohased igale vanusele ning olid loovalt lahendatavad,” selgitas ettevõtmise organiseerija, Hiiumaa noorsootöö keskuse töötaja Kaie Pranno.
Ettevõtmisega soovis noorte­keskus tõsta fookusesse koolikiusamise, mis on paljudes koolides suureks probleemiks. “Teisalt andsime võimaluse läheneda teemale loovalt, lapsi kaasates ning luua vähemalt üks nädal õppe­aastas kiusamisvabaks,” rääkis Pranno.
Korraldajate suurim rõõm on muidugi see, kui halb käitumine kaasõpilaste suhtes tõepoolest väheneb. Paljud õpetajad andsidki head tagasi­sidet.
Nii näiteks kirjutas Salle Nurmeta Kabala lasteaed-põhikoolist, et noortekeskus on tõeliselt vajaliku ette­võtmisega välja tulnud. “Meie kooli algklasside õpetajad on käinud kiusamisvaba kooli koolitusel, aga põhikooliaste on sellest kuidagi kõrvale jäänud. Enesestmõistetavalt tegeleme kiusamisega igapäeva­selt ja ei jäta ühtegi juhtumit tähelepanuta, aga klassijuhatajana olen juba esimeste päevade jooksul nii­palju uusi vaatenurki avastanud, mille kaudu lastega kiusamise teemat käsitleda. Aitäh!”
Tibude lugemise aeg
Klassiväljakutse sai läbi, kuid töö pole veel lõppenud. Esimesel päeval paluti õpilastel kaardistada hetkeolukorda nende klassis ja koolis. Oli palju erinevaid tulemusi ja ka klasse, kus kiusamisega peaaegu üldse ei oldud kokku puututud. See andis hea võimaluse omavahel selgeks rääkida, mis on kiusamine.
Hiiumaa noorsootöö keskuse psühholoog-noortenõustaja Iris Vahtra vaatles ja kontrollis teise päeva tulemusi, kus õpilastel paluti lahendada kiusamis­olukord koomiksi näitel. Vahtra märkis ära Peetri kooli 7c klassi, mille õpilased tegid nii multika, rollimängu video kui skeemi.
“Oli näha ka seda, kui palju olid õpetajad teemale aega pühendanud – kes kasutanud arutelusid gruppides, kes maailmakohvikut, kes võtsid aega tegelaskujude joonistamiseks, kes (varju)teatriks ja rollimängudeks,” rääkis Vahtra.
Lahendusi oli erinevaid ja huvitavaid. Rõõmustas, kui tehti konkreetseid järeldusi – näiteks Lüllemäe põhikooli 3. klassist tuli vastus, et kiusamine puudutab kõiki, kes on sellest teadlikud.
Kõige põhjalikumalt oli teise päeva ülesande lahendanud Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 11. klass ja seda saab vaadata You Tube keskkonnas aadressil https://youtu.be/mMzjTRP6UHY
Ka õpetajad märkasid õpilaste edusamme. Nii teatas Haapsalu linna algkooli klassi­juhataja Maarja Sinisalu, et lastele läheb see teema väga korda ning on näha, et nad saavad väljakutse eesmärkidest hästi aru.
Ettepanek kooli juhtkonnale
Neljandal päeval võeti ette juba suurem aktsioon ja nii said koolirõõmust osa kümned tuhanded lapsed. Väljakutse vastu võtnud klasside õpilased pakkusid rõõmsaid hetki, kas heade sõnade, kallistuste, tantsu või muul viisil tervele oma koolile. Üks vahvamaid ettevõtmisi oli rõõmupeegel Türi põhikoolis. Noored käisid koolimajas ringi kaetud peegliga ja küsisid nii lastelt kui õpetajatelt, kas nad sooviksid näha ühte toredat ja rõõmsat inimest. Seejärel võtsid nad peeglilt katte ja see inimene sai peeglisse vaadata.
Viimasel päeval tuli kokku võtta terve nädal ja teha kooli juhtkonnale ette­panek, kuidas nende koolis kiusamist vähendada. “Ette­panekuid oli seinast-seina, kuid olulisem sellest oli juhtkondade tahe neid ellu viia,” ütles Pranno. Tori põhikooli 4. klassi õpetaja Jane Lumijõe rääkis, et koolis võiks olla vahendeid lõbusa vahetunni sisustamiseks. “Kui leidub põnevat tegevust, pole ju aega teisi togida!”
Märkamisest lahenduseni läbi mängu
Iris Vahtra, kes oli üks idee autoreid, rääkis, et eesmärk oli suunata klassi õpilased loogilisse protsessi, mis algas kooli­kiusamise kaardistamisega, jätkus olukordade lahendamise ja rollide teadvustamisega ning järgnes klassi ja kooli ühtsustunde kasvatamisega. Muuhulgas sai kuuldavaks ka laste/noorte arvamus.
“Klassiväljakutse ja selle ülesannete välja töötamine oli iseendale hästi huvitav,” ütles Vahtra. Sellega anti kiusamiskäitumisega seotud põhilised teadmised, samal ajal ennetades kiusamiskäitumist klassis ja loodetavasti ka koolis.
Vahtra ütles, et ei osanud arvata, et õpetajad ja õpilased nende mõtetega niivõrd hoogsalt kaasa tulevad ning ülesandeid nii põhjalikult, nutikalt ja loovalt lahendavad.
Kõik klassid, kes sooritasid viiest ülesandest vähemalt neli, pääsesid edasi auhinnavooru, kus loositi välja peaauhind, seikluspargi külastus. Noortekogu Ankur pani enda poolt välja eriauhinnad silma­paistvamatele klassidele. Parimad klassid kuulutati välja 2. mail ja tulemustest teavitati ka klassijuhatajaid.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411