Teisipäev, mai 9, 2017
 

Pipi ja Karlssoniga õpetamise ääremail

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Paladel toimunud hariduskonverentsil olid tähelepanu all hariduslike erivajadustega nii andekad kui ka tagasihoidlikumate tulemustega õppurid.
Pipi ja Karlsson teadaolevalt koolis ei käinudki, aga kas nad ka tänapäevases maa­ilmas oleksid ilma hariduseta hakkama saanud? Kuidas nad meie tänases koolis toime tuleksid? Kuidas kool tuleks toime nendega, kuidas toetaks nende tugevusi ja arengupotentsiaali? Või ei sobiks nad meie koolidesse, oleksid n-ö ebamugavad, tekitaksid probleeme?
Niisugused küsimused tõstatati aprilli lõpus Paladel peetud hariduskonverentsil “Pipi ja Karlsson kaasavas hariduses”.
Hiiumaa lasteasutuste pedagoogid tutvustasid seni­tehtut ja spetsialistid rääkisid, miks mõnedel õpilastel ei lähe koolis alati nii, nagu peaks.
Hiiumaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Talussaar ütles, et enim haaras kaasa logopeed Marie Pajo sõnavõtt, milles ta vaatamata oma suhteliselt lühikesele töö­kogemusele väga veenvalt ning ausalt rääkis oma tööst. Ta andis praktilisi näpu­näiteid ja soovitusi koostööks nii kooli sees, lapsevanematega kui võrgustikus laiemalt.
Samuti oli väga haarav Tartu Ülikooli kliinikumi laste­psühhiaatri Reigo Reppo ettekanne, eriti teema “Laiskuse sündroom”.
Talussaarele meeldis ka Emmaste põhikooli esindaja sotsiaalpedagoog Katre Pruuli tõsine ja eluline sissevaade õpetaja igapäeva­töösse kaasava hariduse tegelikul elluviimisel klassis.
Ühine infoväli ja innustus
Talussaar nentis, et jäi konverentsiga väga rahule: “Osalejaid oli oodatust rohkem ja rõõmu valmistas, et nende hulgas olid nii õpetajad, omavalitsuste esindajad kui lasteaedade juhid ja vastava ala spetsialistid.”
Tema hinnangul täitis konverents seatud eesmärgi – luua ühine infoväli kaasavast haridusest nii haridus- ja teadusministeeriumi, kooli-lasteaia juhi, õpetaja, tugi­spetsialisti kui ka eriala­­spetsialisti vaatekohast.
“Kindlasti on vaja ka innustust edasiseks tööks, sest meie kõigi eesmärk on luua lapsele parim arengutee,” ütles Talussaar.
Kõige olulisemaks nimetas ta, et nii ettekanded kui rühma­tööd panid osalejad kaasa mõtlema – nii nõustuma kui vastu vaidlema. “See tähendab, et sõnavõtud mõjutasid inimesi, mis omakorda näitab, et me hoolime oma lastest, õpilastest, oma tööst, meie kogukonnast ja selle tulevikust tervikuna.”
Aasa Saarna Hiiu maa­valitsusest ütles, et talle jäid meelde õpetajate vahetud kogemused HEV laste kaasamisest haridusasutuses.
“Meelde jäi nende rõõm kordaminekutest, aga ka aus tõdemine, et on juhtumeid, kus ükski metoodika lapse aitamiseks ei ole toiminud, et tuleb üha edasi otsida ja õppida, sest iga laps on nii eriline ja ainukordne,” selgitas Saarna.
Töörühmad võtsid teema kokku
Pärast ettekandeid oli võimalik osaleda rühmatöös.
Saarna sõnul oli rühmatöös hea tunnetada kolleegidega kokkukuuluvust, ühiseid arusaamu. Selles, millal reageerida märgatud kõrvale­kalletele, jõudsid nad ühise arusaamani, et lapse eri­vajadusi tuleb märgata võimalikult vara, et mitte “maha magada” parimat aega lapse arengu toetamiseks. Rühm otsustas, et parem reageerida üle, kui jätta reageerimata juhul, kui on kahtlus, et lapse areng ei ole eakohane, on viiteid tervisekahjustusele või ükskõik millisele abi­vajadusele.
Võrgustik lapsevanemale info ja abi saamiseks on olemas ka Hiiumaal – pere­arstid, lasteaiaõpetajad, spetsialistid Hiiu valla sotsiaal­keskuse laste­keskuses, Hiiumaa Raja­leidja keskuses, kogemus­nõustajad samalaadsete muredega lapse­vanemate näol.
Rühmatöös, mis käsitles kaasava hariduse võimalusi ja piire, jäi kõlama, et kool vajab lisaressursse, õpetaja vajab abi ja tuge, olgu selleks siis abiõpetaja, tugiisik, vajadusel sobivad ruumid tööks väiksemas rühmas. Oluliseks peeti ka häid suhteid lapsevanematega kui koostöö ja võrgustikutöö võtit ja võimalust, samuti kui palju erisusi saab ühte klassi kaasata.
Samal teemal 5.mai
Hiiu Lehes lk 2.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411