Reede, mai 5, 2017
 

Meenutades THS presidenti Hilja Rauki

http://arhmus.tlu.ee/
Märtsikuu 17. kuupäeval lahkus meie hulgast Hilja Rauk, kes ligi 20 aastat oli Tallinna hiidlaste seltsi (THS) president. Inimene, kes on endast andnud nii palju hiidlaste sidemete säilitamiseks oma kodusaarega, väärib, et teda meenutataks.
Hilja oli THS asutajate hulgas 18. veebruaril 1989 tollases Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Tema õlule langesid seltsi asutamise ja käimalükkamise töö- ja rõõmurohked aastad. See oli tänuväärt, aga ka raske töö. Seepärast on igati mõistetav, et ta pani selle ameti 18 aastat hiljem maha.
Nädalalehe Videvik 2007. aasta 12. aprilli numbrist võib lugeda: “Teda tänati lillekimbuga. Koosolekul viibinud Hiiu maavanem Hannes Maasel andis senisele presidendile maakonnavapiga rinnanõela, öeldes, et see ei ole mingi autasu, vaid mõeldud väärikate inimeste meelespidamiseks, eeskätt Hiiumaa sõprade ja maakonna abistajate tänamiseks. Seltsi koosolekul võeti vastu otsus nimetada Hilja Rauk Tallinna hiidlaste seltsi aupresidendiks.” 2008. aasta 10. mail avaldas Hiiu maavanem talle tänu tegevuse eest seltsi presidendina.
Tallinna Tondi põhikooli 90. aastapäevale pühendatud ajalehe Tondu juubelinumbrist võib lugeda järgmist: “Hilja Rauk [neiuna Mikk – toim] on sündinud Hiiumaal Käina vallas 13. augustil 1930 ja nende peres oli kokku 13 last. Selles suures peres oli aukohal töökus. Isa oli põllumees ja külasepp, kes keeldus kolhoosi astumast, mistõttu tuli kolida mandrile. Hilja haridustee algas Hiiumaal. Juba 7. klassi õpilasena saadeti ta oma kooli 2. klassi asendusõpetajaks, mis näitas tema varaseid pedagoogikalduvusi. Nõnda läkski ta pärast kooli lõpetamist Haapsalu õpetajate seminari algklasside õpetajaks õppima. Pärast õppeasutuse lõpetamist suunati ta Hiiumaale Kärdla keskkooli, kus töötas kolm aastat. Sel ajal Hilja ka abiellus ja peresse sündis kaks poega. Edasi suundus perekond Tallinna, kus Hilja töötas edasi kuulsas Nõmme 10. keskkoolis. Ta alustas ka edasiõppimist Tartu Ülikoolis ja sai ajaloolase diplomi.”
Aastal 1965 sai Hiljast Tondi põhikooli direktor. Seda ametit pidas ta seitse aastat. Direktori juhtimisel viidi läbi õpilaskontingendi analüüs, ta töötas välja perfokaartide süsteemi, mis läks kasutusele üle kogu vabariigi. Samuti leidis ta aega kirjutada abikooli ajaloo õpik ja töövihik koostöös Hillar Palametsaga.
Hilja Rauk on töötanud ka Tallinna 42. keskkooli (nüüdne Kadrioru Saksa gümnaasium) direktorina, Tallinna Pedagoogikaülikooli õppeosakonna juhatajana ja täienduskoolituse osakonna peaspetsialistina. Aastal 1981 omistati talle Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetus.
Hilja Rauk on avaldanud palju kirjutisi pedagoogika alal, koostanud ajaloo töövihikuid ja õpikuid. Ta oli kohanemiskursuste idee algataja riigieksamite sooritajatele, mis leidis elavat ja positiivset vastukaja õpilaste hulgas. Alates 2001. aastast oli Hilja Rauk pensionil.
Kõige selle kõrvalt leidis Hilja Rauk energiat ja aega vedada aastaid Tallinna hiidlaste seltsi tegevust. Viimastel aastatel ei lubanud tervis enam seltsi üritustest osa võtta, kuid seltsi 25. aastapäeva puhul külastasid seltsi juhatuse liikmed 2014. aastal Hilja Rauki tema kodus. Meie uus kroonikakirjutaja Mai Tuulas on selle külaskäigu kohta kirjutanud nii. “THS algusaastate kroonika kirjutamiseks oli andnud nõusoleku meie kauaaegne president Hilja Rauk. /……../ Neljapäeval, 2. oktoobril sõitsime koos president Advig Kirisega Õismäele. Külaskäik oli kokku lepitud kella kaheks. Hilja võttis meid vastu rõõmsa meelega. Kahjuks on ta tervis kesine. Kõrge vanus ja haigused ei luba tal enam korterist väljuda. Veetsime koos kaks tundi. Hilja meenutas Tallinna hiidlaste seltsi loomist ja koostööd esimese presidendi Lembit Türnpuuga. Nad töötasid tol ajal koos Tallinna pedagoogilises instituudis. Seal toimus ka esimene THS üritus. Osalejaid oli saja inimese ringis. Järgmisena toimus pidulik avapidu Glehni lossis. Osalejaid oli paarisaja ringis. Hilja juurest lahkudes me ei saanud kahjuks kaasa midagi käegakatsutavat. Nimelt oli ta arvuti katki ja sealt ei saanud midagi kätte. Väike lootus siiski jäi. Ta poeg pidi tulema pühapäeval ja arvutit uurima. Seekord pidime leppima mälestustega.”
Nii läkski. Juhatus sai Hilja märkmed hiljem küll kätte, aga teda ennast kahjuks meie hulgas enam ei ole. Tema mälestuskirjutis on talle omaselt väga värvikas ja laheda tekstiga. Seda tasub kindlasti lugeda. Leiate selle seltsi koduleheküljelt internetis aadressil hiiuselts.ee valides menüüst klahvi Ajalugu. Ajalehes avaldamiseks on see liiga pikk, seepärast toon ära Hilja kirjutise lõpuread, mis on tema sõnum kõigi hiidlaste kõrvadele, ükskõik kus maakera nurgas nad ka ei elaks.
“Arvan, et me täitsime ja täidame hiidlaste seltsi eesmärke: 1. Me tahame üksteist enam ja rohkem tundma õppida, abistada. 2. Mitte keegi ei saa ega tohi unustada oma lapsepõlve kodu, mis sellest, et kodutänavas tulevad vastu noored, aga juba võõrad inimesed. 3. Ärgem unustagem oma kõlavat ja sädelevat murdekeelt. Aga ärgem pakkugem seda odavalt raadiosse, televisiooni ega ajakirjandusse. 4. Igas inimeses on peidus suur hulk rahvakultuuri, sotsiaalset rikkust ja eneseväärikust. Osakem seda rikkust hoida!”
Hilja Rauk maeti 10. aprillil Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Puhka rahus, meie au­president!

THS nimel
Raivo Teemets
Juhatuse liige

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411