Reede, mai 12, 2017
 

Koolilõpetajad eksamitest, tulevikust ja kodusaarest

Peep Lillemägi
Eelmisel sügisel avatud Hiiumaa gümnaasium saadab sel kevadel ellu esimesed lõpetajad. Kolm neist, Merje Reismaa, Jaagup Jesmin ja Roomet Oja, rääkisid õppimisest, tulevikuplaanidest ja Hiiumaast. Oma mõtetega toetas õppenõustaja Margit Kagadze.
Roomet: “Jäänud on ainult üks lõpueksam veel, matemaatika. Aga ega erilist eksamitunnet küll ei ole olnud. Kui eksamipäev käes, tuled lihtsalt kooli ja teed eksami ära.”
Jaagup: “Rääkisime Roometiga enne eesti keele eksamit, et ei ole tegelikult isegi kontrolltöö tunnet. Kõik on rahulik. Kohati tundub, et inimesed meie ümber pabistavad oluliselt rohkem kui meie.”
Roomet: “Uus koolimaja on väga kaasaegne ja õppimiseks hea. Õppevahendid on suurepärased. Kui varem oli mure, et kas kusagilt saaks projektori, siis nüüd on klassides need kohe olemas. Lülita ainult sisse ja saab kõiki materjale kohe näidata.”
Jaagup: “Võimalused õppida on tõesti head. Tundides oleme kasutanud näiteks veebis leiduvaid loenguid. Mulle meeldib ka see, et õpetajad on kogenud. See on ehk olulisemgi kui tehnilised lahendused, mis õpetamist toetavad. Kokkuvõttes arvan, et Hiiumaal saab väga hea hariduse.”
Merje: “Minu meelest on ka just õpetajatel suur roll ja selles osas on meil vedanud. Aga eks kõige rohkem oleneb ikka igast inimesest endast, kuidas ta õppimisse suhtub ja kuhu elus tahab jõuda.”
Plaanid on, aga jäävad saladuseks
Jaagup: “Plaanid selle kohta, mis peale kooli edasi saab, on minul küll selged. Tean, kuhu tahan minna edasi õppima, uurin, kuidas see võimalik oleks ja teen selle nimel tööd. Aga väga ei tahaks välja öelda praegu. Küll siis kui aeg käes, saavad kõik teada.”
Roomet: “Mina olen otsustanud minna vabatahtlikult kaitseväkke. Seal peab nagunii ära käima ja vabatahtlikuna minnes saab ise väeosa valida. Hiljem, ülikooli kõrvalt, on raskem pausi teha. Ja kindlasti annab kaitsevägi mingi kogemuse, mida elus vaja.”
Merje: “Mul on kindel soov minna edasi õppima Tartusse. Eksami­tulemusi muidugi veel ei tea ja eks nendest sõltub, millise eriala saan valida. Seetõttu ei tahagi kõigile veel kuulutada, mida õppima tahan hakata.”
Margit: “Mulle meeldib mõte, mida olen kuulnud mitmelt koolitajalt – kui ütled midagi välja, siis on esimene samm astutud, et see unistus teoks saab. Seepärast soovitan plaanid vähemalt enda jaoks kirja panna ja leida inimene, kellega oma unistusi jagada. Siis saab pärast vaadata, kuidas need täide viia õnnestus.”
Saar seab piirid ja loob võimalused
Jaagup: “Kõige kurvem, et Hiiumaal on inimesi järjest vähemaks jäänud. Vaja oleks välja mõelda midagi uut ja huvitavat, mis tooks siia rahvast juurde. Küllap töökohad on kõige tähtsamad. Mõndagi ka tehakse, et neid juurde luua. Näiteks tean plaanist ehitada pelleti­tehas. Muidu olen küll väga rahul ja isegi uhke, et olen Hiiumaalt pärit. Käies spordiga seoses mandril, oleme sõpradega arutanud, et Hiiumaa poistel on kuidagi teistsugune ramm sees. Seda on ju olümpialgi nähtud.”
Roomet: “Tuleks tähelepanu pöörata Hiiumaa headele külgedele ja arendada neid. Näiteks merega seotud tegevused. Hea näide on Kärdla sadam. Samamoodi saab erinevaid ITga seotud asju teha Hiiumaal, sest selles valdkonnas sõltub asukohast vähem.”
Merje: “Arvan, et kui inimene millegagi ikka tõsiselt tegeleda tahab, siis ta leiab ka võimalused. Mõnes mõttes on see, et rahvast saarel vähem, koguni pluss. Mulle meeldib, et Kärdlasse tuleb välijõusaal ja eriti, et inimesed ise said otsustada – just seda nad tahavad. Tore, kui rahvaga suheldakse ja nende arvamusega arvestatakse. Hiiumaal läheb tegelikult hästi. Kui mõnda asja öelda, mis võiks parem olla, siis Kärdla tänavate olukord on üks selline asi. Aga mina olen ka uhke, et olen hiidlane.”
Jaagup:  “Olen tähele pannud, et hiidlaste ühistegevus on viimasel ajal arenenud. Kõik proovivad anda oma panust. Nii tean, et mitmed puiduettevõtted on uurinud, kas saaks uue pelletitehasega koostööd teha.”
Merje: “Minu kogemus on, et Hiiumaa inimesed on väga sõbralikud, hoiavad kokku ja tunnevad huvi üksteise käekäigu vastu.”
Mis Hiiumaal võiks olla teisiti?
Margit: “Hiiumaa arengule ja elanike arvu kasvule tuleb kasuks see, kui kõik ühiselt saadavad saarelt välja positiivseid sõnumeid. Kindlasti mõjutab ka õnnelik lapsepõlv seda, et Hiiumaa jääb südamesse ja see seletamatu igatsus võib saarele tagasi tuua. Küllap on üsna tähtsad ka ühendused muu maailmaga ja et need oleksid kvaliteetsed. Lennuk peaks saama maanduda iga ilmaga. Praamisõit võiks hiidlastele olla tasuta, sest tegu on maanteepikendusega, mis kulgeb üle mere. Näiteks Võrumaale sõites ei ole ka kusagil poomi ees, mille avanemiseks tuleks piletiraha maksta ja järjekorras seista.”
Roomet: “Kui praamiliikluse saaks kuidagi kiiremaks. See on ikkagi tohutu aeg, mis inimesed kulutavad. Eelmisel suvel nägime, kuidas paljud ei hakanud Tallinnast tulemagi, sest polnud teada, mitu tundi tuleb järjekorras seista.”
Merje: “Mulle teeb muret, et Hiiumaal nii palju metsa maha võetakse. Saan aru küll, et see on majanduslikult kasulik, aga palju alasid on lagedaks raiutud. Kännud turritavad ja see vaatepilt ei ole ilus.”
Jaagup: “Kui vaatan Kärdlat, siis linnapilt on kena. Soovin, et ka Hiiumaa teised piirkonnad leiaksid oma näo, särtsu ja sisu. Mulle meeldis, mida ütles president Kersti Kaljulaid, kes arvas, et krunt Hiiumaal maksab varsti samapalju kui Nõmmel. Tahan, et meie kodusaar oleks väärtus, mida oskame hinnata ise ja mida hindavad teised ning mille üle võime olla uhked.”
Hiiumaa gümnaasiumi lõpetajate mõtted pani kirja
Peep Lillemägi

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411