Reede, mai 5, 2017
 

Kalateadlased märgistavad ahvenaid Liivi lahel ja Väinamerel

Lauri Saks
Lagle Matetski
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kala­teadlased asusid Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondi toel Liivi lahel ja Väinamerel ahvenaid märgistama.
Kalanduse teabekeskuse projekti “Liivi lahe ja Väinamere ahvenavaru rännete uuring” raames, mis kestab tänavu kevadest 2020. aastani, plaanitakse individuaalsete märgistega tähistada 6000 ahvenat. Projekti eesmärk on välja selgitada, millal ja, millises ulatuses Lääne-Eesti merealade ahvenad ringi liiguvad.
Ahvena kõrge hind, lai levik ja püügi vähene sesoonsus teevad sellest kalaliigist meie rannakalandusele kõige väärtuslikuma kalaliigi. Annab ju ahvena müük enamasti ligi poole rannakalurite tulust, samal ajal kui saagist moodustab see kala umbes kuuendiku jagu. Ka harrastusliku kalapüügiga tegelejatele on ahven üks meeliskalu.
Viimase aja teadustööd on aga näidatud, et ahvenate alamasurkonnad võivad olla kitsais piirkonnis nii tugeva püügisurve all, et võivad suisa täielikult välja surra. Sellises olukorras kulub loodusliku edukalt majandatava ahvenavaru uuesti tekkimiseks väga palju aega. Nõnda ongi oluline välja selgitada, kas Eesti rannikumere olulisimaid ahvena­püügipiirkondi – Liivi lahte ja Väinamerd asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud.
Samuti saab märgistatud kalade taaspüükide põhjal välja selgitada, kui kaugele meie ahvenad rändavad ja kuivõrd nad oma kudealade ümber püsivad. Ehk teisisõnu, kas samu ahvenaid püütakse samas piirkonnas aastaringi? Kalade märgistamine üksi on aga alles esimene etapp kala rändeteede uurimisel.
Nõnda palutakse kõigil, kes märgistatud ahvena püüdma või leidma juhtuvad, sellest teada anda märgisel ära toodud kontaktidel lauri.saks@ut.ee ja +372 5566 0908.
Märgistamisel ja taaspüügi­andmete registreerimisel teevad mereinstituudi teadlased koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega. Nõnda saavad lõhilaste märgiste tagastamisega juba kokku puutunud kalapüüdjad ka märgistatud ahvena püüdmisest teadlastele tagasisidet anda harjumuspäraselt Põlula kala­kasvanduse kodulehe www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus/ kaudu.
Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu premeeritakse ka taaspüügiandmete esitajaid, milleks on EL merendus- ja kalandusfond planeerinud 10 eurot märgise kohta.
Kui juhtud püüdma või leidma märgistatud ahvena nagu lisatud pildil, siis palun teata sellest märgisele trükitud kontaktandmetele või Põlula kalakasvanduskeskuse kodulehe kaudu. Märgistatud kala taaspüügi teate juurde tuleks kindlasti märkida ka järgmised andmed.
1) Püütud kala liik (sarnaste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka haugi. Ka märgistatud haugide taaspüükide kohta oodatakse tagasisidet);
2) Märgisel olev tekst ja number;
3) Kala püüdmise aeg (päev, kuu, aasta);
4) Kala püüdmise viis (püünis, mida kasutati);
5) Kala püüdmise koht (võimalusel koos geograafiliste koordinaatidega, viimased on hõlpsasti leitavad Maameti geoportaali kasutades http://geoportaal.maaamet.ee/);
6) Püügiveekogu;
7) Kala täispikkus (TL, kala pikkus nina otsast sabauime lõpuni).
Märgistatud kala ei pea tingimata surmama. Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha kalast koos märgisega ka pildi. Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda, tuleks ka märgis kindlasti eraldi üles pildistada. Kala pildistamise juures võiks tema kõrvale võrdluseks asetada mingi kindla suurusega eseme, näiteks joonlaua või mündi nagu näha fotol. Nõnda saavad kalateadlased pildi pealt ise kala pikkuse ära mõõta. Kui pärast ülespildistamist märgistatud kala taas vabastada, on võimalik, et sama kala püütakse uuesti kinni. Sellisel viisil saadav teave on väga väärtuslik, sest saame selle kala rännuteede kohta palju täpsema pildi.
Märgistatud kala taas­püügist teatamisel tuleks kindlasti ära märkida ka andmed teataja enda kohta:
a) nimi, b) kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress, posti­aadress), c) arvelduskonto number, millele märgistatud kala taaspüügist teatamise preemia kanda, d) oma seos kalapüügiga (kutseline kalur, harrastuslik kalapüüdja).
Esimesed ahvenad tähistati tänavu 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel. Märgised on roosat värvi  ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele, esimese seljauime tagaosa juurde, nagu näha pildil. Nii võib sääraselt tähistatud kalu praegu Väinamerest või Liivi lahest leida.
LAURI SAKS

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411