Reede, mai 5, 2017
 

Hiidlaste seltsi kokkusaamise muljeid

Raivo Teemets
Tallinna hiidlaste seltsi kevadkokkusaamine algas kurva alatooniga. Mälestasime leinaseisakuga meie seltsi kauaaegset presidenti Hilja Rauki.
18 aastat seltsi tööd vedanud Hilja Rauk pani oma ameti maha kümme aastat tagasi. “Kaheksateist aastat president olla – see on öudne, nagu ütlevad hiidlased. Isegi Prantsus­maa president Jaques Chirac on ainult kaksteist aastat ametis olnud.” Nii kommenteeris ta ise tookord oma tagasiastumist.
Suur tänu Sulle, Hilja, tehtu eest!
Kohtumine Leemet Onnoga
Edasi kulges koosviibimine rõõmsamat rada. Pärast seltsi hümni ühislaulmist andis seltsi president Advig Kiris sõna meie külalisele Leemet Onnole, kes ütles, et oli meeldivalt üllatunud, kui Tallinna hiidlaste selts talle küllakutse tegi. Koos temaga olid esinema tulnud saksofonist Marko Kask ja kitarrimängija Joosep Talumaa.
Enesetutvustuse alguseks mainis 26aastane Onno, et on laulnud juba 22 aastat. Pärit on ta Emmaste vallast Sõrult Viiri külast, sealt Alari lähedalt, nagu ta ise täpsustas. Huvi muusika vastu tekkis tal Emmaste põhikoolis õppides suuresti tänu toredale lauluõpetajale Heli Lindmäele.
Kolme aasta taguses Hiiu Lehes kirjutati Marie Breveri nimelise preemia andmisest Heli Lindmäele, lõik sellest kirjutisest: “Laulja Leemet Onno meenutas, kuidas õpetaja Lindmäe ta enda juurde kutsus ja ütles, et Onnode peres kõik laulavad – sellel poisil peab ka hääl välja tulema. Pärast Emmaste põhikooli läks Leemet Otsa-kooli katsetele ja sai sisse. Õpetajaga suhtleb ta siiani ja tal on endisele õpilasele alati mõni nõuanne varuks.”
Miks Otsa kooli? “Eks ma üks siidikäpp olen: ega oma kätega midagi erilist ära ei tee,” põhjendas Leemet. Otsa kooli sisssesaamine tal väga lihtsalt ei läinud. Selleks pidi ta Emmaste põhikooli kaks korda lõpetama, kuna esimesel 9. klassi lõputunnistusel oli eesti keel “kolm”. Sellega ei oleks muusikakooli sisse saanud. Noormees ei jätnud jonni ja sai oma tahtmise järgmisel aastal (siinkohal avaldasid koosviibijad talle aplausiga tunnustust). Erialaks valis ta popi-jazzi, aga mõne aja pärast jõudis äratundmisele, et see valik ei sobi.
Leemet jättis õpingud pooleli ja alustas hoopis oma isiklikku karjääri. “Ma käin ikka päris tööl ka, teeme mööblit!” teatas Leemet saali suure elevuse saatel. Koos elukaaslasega kohendatakse endale sobivaks üht elumaja Sauel, aga Hiiumaa on ikka meeles ja seal käib ta nii tihti, kui võimalik.
Konkurentsiredeli kohta kostis laulja, et ega sellega lihtne ei ole. Kui tegeled oma hobiga, pead ka natuke edev olema ja tööd pead kõvasti tegema. “Püüan ennast jõudumööda harida. Südamelähedane on kantri, üldse mahedad lood. Tundub, et olen suureks kasvanud. Kõiges, mida ma teen, tunnen oma vastutust ka Hiiumaa ees. Kui jõuan selleni, et pärast mind mängitakse veel minu lugusid, siis olen oma elutöö teinud,” lisas ta lõpetuseks.
Kohalolijatele jättis Leemet Onno väga sümpaatse mulje oma vahetu suhtlemise, lihtsuse, heasüdamlikkuse, ehthiidlasliku huumorimeele ja aususega. Viimast asjaolu tõendab kujukalt seik, kui tal paluti esitada Jaak Joala repertuaarist Arne Oidi laulu “Unustuse jõel”. “Ma ei ole seda laulu veel selgeks õppinud,” põhjendas Leemet oma ausat äraütlemist austusega Oidi ja Joala vastu.
Noormehed esitasid meile oma kaheosalises etteastes nii Leemet Onno enda kui ka teiste muusikute lugusid, alustades suhteliselt tempokatest paladest ja lõpetades rahulikemate lugudegavanemale põlvkonnale. Eeskava olid nad kokku pannud spetsiaalselt meie kohtumise jaoks.
Seltsi president Advig Kiris tänas meie kõigi nimel Leemet Onnot toreda elamuse eest ning soovis talle õnne ja edu.
Päeva ametlik osa
Järgnes seltsi koosoleku ametlik osa. Esmalt õnnitles Advig Kiris juubilare, kinkides neile seltsi logoga klaaskruusi. Edasi kuulati ära aasta kokkuvõte ja seltsi revisjonikomisjoni esimehe Luule-Veroonika Saat`i aruanne möödunud majandusaasta finantstegevuse kohta.
Seltsi liikmeid on praegu 105. Probleeme on liikmemaksude maksmisega, ka on nimekirjas mitmeid, kes pole ammu koosolekutel käinud. Leiti, et nad tuleb nimekirjast kustutada, et ei tekiks probleeme kvoorumiga otsuste vastuvõtmisel.
Samuti on vaja tõsiselt tegeleda seltsile tuluallikate ja sponsorite leidmisega. Kui see ei õnnestu, peame tõstma liikmemaksu, mida seni püüame vältida.
Tõsiselt on vaja kaasata seltsi tegemistesse Tallinnas õppivaid ja töötavaid nooremapoolseid hiidlasi, kes tooksid endaga kaasa värskeid ideid ja tegutsemislusti. Kes on huvitatud Tallinna hiidlaste seltsi tegevusest ja liikmeksastumisest, palun minge internetis aadressile: hiiuselts.ee
Järgmisel korral on lubanud meiega kohtuma tulla Hiiumaa sõprade seltsi esindajad, kellega arutame koostöö võimalusi Hiiumaa asja ajamisel. Kokkusaamine on oktoobris, aga aega ja kohta  veel täpsustame ja anname sellest aegsasti teada, ka Hiiu Lehe veergudel.
Seniks kaunist kevadet ja suve kõigile!
Raivo Teemets
seltsi juhatuse liige

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411