Reede, mai 26, 2017
 

Ametikoolis saab omandada kaht uut eriala

Keskharidust ja kutset omandada Hiiumaa ametikoolis praegu ei saa, pigem keskendutakse ametiõppele. Nii on kool sisse viinud kaks uut õppe­kava: palkmajaehitaja ja kinnisvarahooldaja.
Ametikooli (HAK) õppedirektor Piret Hion selgitas, et Hiiumaal on vähe neid õpilasi, kes peale põhikooli gümnaasiumi õppima ei lähe, aastas umbes 25. Neist ei saa kokku ühte ameti­kooli gruppi, kuna enamasti ei taha noored õppida ühte ja sama eriala. Ka ei taha mandri noored kohe peale põhikooli saarele tulla. Küll tulevad hea meelega täiskasvanud, kes soovivad omandada mõnd neid huvitavat eriala. “Kool, nagu iga elav organism, peab olema pidevas arengus,” selgitas Hion. “Ei saa kogu aeg teha ühte asja, elu areneb ja tööjõuturg areneb.”
Ajaga tuleb sammu pidada
HAKi arendusjuht Signe Leidt ütles, et kool püüab ajaga sammu pidada ning oma õppe­kavasid ja erialasid pidevalt täiendada ja uuendada. Samas ei saa uut eriala avada ilma, et oleks tööturu nõudlust, selleks aga tuleb analüüsida töö­turu vajadust ja konkurentsi haridus­maastikul.
Nii leitigi, et Hiiumaal on hulk suvemajasid, kuhu pererahvas sõidab vaid nädala­lõppudeks, et kaks päeva muru niita ja siis linna tagasi sõita. Kinnisvarahooldaja aga saaks neile appi tulla.
Hion selgitas, et kinnisvarahooldaja õppekavasse kuulub nii hoone sisemine kui välimine puhastus, aga ka teede, muru ja peenrate korrastamine. Ta peaks oskama teha maja juures lihtsamaid parandustöid või siis leidma vea ja teadma, keda appi kutsuda. Samuti peab kinnisvarahooldaja oskama hinnata hoone seisukorda.
Õpe kestab kaks aastat ja õppima pääseb põhikooli lõputunnistusega. Kohal tuleb käia sessioonõppe ajal st neli päeva kuus. Ühe õppegrupi suurus on 15–20 õpilast. Leidt ütles, et praegu on üle poole õppuritest mandrilt, sest mujal Eestis sellist õpet eesti keeles ja täiskasvanuile ei anta.
Peagi kuulutab kool välja konkursi selle eriala põhiõpetaja leidmiseks. “See võiks olla ehitaja, aga tal peab olema sära silmis ja tahe selle ala tarkusi edasi anda,” selgitas Leidt, keda oodatakse.
Teine uus eriala on puitmaja ehitaja. Eriliseks ja ainulaadseks teeb eriala see, et maja valmib käsitööna ja ümar­palgist. “See eriala nõuab pidevat juhendamist ja palkidega ehitus on ruumiliselt mahukam, seega on õpilasi grupis vähem, kõige rohkem mahub neid viisteist,” selgitas Hion.
Uusi eraalasid tuleb veel
Hion lisas, et ilmselt ei jää ametikool pidama vaid nende erialade juurde. Praegu arutletakse linnaaedniku kutse­oskuste andmise üle.
Leidt viitas, et nendes riikides, kus toiduprobleem suur, kasutatakse katuseaedu, taimede kasvatamist vesilahuses ja mitmekordsetes lavades. Samuti võetakse kasutusele tühjad krundid, kus ei kasvatata mitte lilli, vaid tomateid-kurke. “See on uue mõtteviisi sisseviimine – lühendada toidu teed tarbijani,” rääkis Leidt.
Tulemas on ka viienda taseme puitehitiste restauraatori õppekava. “Ehitusturul on nõudlus inimeste järele, kes oskavad vana puitehitist hinnata ja sellega aupaklikult ümber käia,” ütles Piret Hion.
Maikuus sõlmisid Tallinna tehnikakõrgkool (TTK) ja Hiiumaa ametikool koostöölepingu, millega käivitavad sügisest plastitöötlejate taseme­õppe ja alustavad täienduskoolitustega TTKs.
Lepingule kirjutasid alla TTK rektor Enno Lend, Hiiumaa ametikooli direktor Ivo Eesmaa ja Eesti plastitööstuse liidu juhatuse esimees Ivar Viira.
Kolmepoolse lepingu eesmärk on pakkuda plasti­tööstus­valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ajakohast taseme- ja täienduskoolitust ning selleks vajalikku nüüdisaegset laboribaasi. Plastitöötlemises praegu tasemeõpet ei toimu ja erialaliit soovib uuel Hiiumaa ametikooli õpipoisiõppe õppekaval rakendada ka kõrgkoolis leiduvaid kompetentse, tehnoloogiale lisaks ka robootikat ja kvaliteediõpetust.
Eesti plastitööstuse liidu juhatuse esimehe Ivar Viira sõnul on neil hea meel, et üle kümne aasta algab taas plasti­töötluse seadistaja kutseõpe. “Liit loodab lepingust strateegilist koostööd nii täiendkoolituse, kutseõppe kui ka insenertehnilise kõrghariduse tasemel,” täpsustas Viira.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411