Teisipäev, aprill 4, 2017
 

Vastuseks Tarmo Männi arvamustele

Igal inimesel on õigus oma seisukohtadele, kuid nende tõestamisel jäid häirima mõned loogikavead ja ebatäpsused.
Ka on tavainimesel küllalt keeruline mõista, kuidas Tarmo Mänd ühtse Hiiumaa pooldajana hääletas Käina ja Hiiu valla liitumisele vastu ja tegi kõik, et seda ei juhtuks, kuigi see oli ainuke sirge tee (peale Emmaste ja Pühalepa viimasel hetkel loobumist) ühe Hiiumaa valla tekkeni.
Sama keeruline on mõista mõnda muud väidet. Vähemalt Käina valla juhid pole näinud rahandus­ministeeriumi arvutust, kuidas Hiiumaa omavalitsuste sotsiaal­majanduslik võimekus liitumise järel 31 protsenti langeb. Kogu rahandusministeeriumi loogika on seni olnud tõestada, kuidas liitumisel see võimekus kasvab.
Realiteet on selles, et üleöö ei muutu selle reformiga midagi ei paremaks ega halvemaks. Tekivad ehk eeldused paremaks hakkama­saamiseks, mida saavad realiseerida üksnes uus vallavolikogu ja -valitsus. Edukus aga sõltub väga valitsemise kultuurist, kus proportsioonid vile ja villa vahel on otsustavad.
Tõsi on see, et Hiiumaale jäi laekumata 1,1 miljonit eurot seadusekohast liitumis­raha tänu vabatahtlikust ühinemisest loobumisele. Selle asemel tuleb riigilt küll sundliitmise otsekulude katteks kuni 200 000 eurot.
Tollase peaministri ja regionaal­ministri lubadused täiendavate liitumisinvesteeringute kohta maakonna­suurustele valdadele on tõepoolest valitsuse vahetusega unustatud. Liitumis­preemiast oleme rääkinud alati kui haldusreformi seadusega ettenähtud toetussummadest, valitsuse investeeringud Hiiumaale oleks olnud ainult boonuseks.
Hiiumaal tekib kõikide ekspertide hinnangul vaieldamatult kogu Eesti ulatuses kõige suurema võimuga osavaldade mudel ehk sisuliselt pooleteisttasandiline omavalitsus. Seadus ja ka otstarbekus seavad omad piirid veel kaugemale minemast. Igal juhul on kohatu süüdistada läbirääkimiste käigus piirkondade huvide unustamist.
Valimisringkonnad loovad kindluse, et tõepoolest oleks tagatud igast maanurgast oma inimeste jõudmine suurde volikokku. Kas staarpoliitikud ja nende häälte toel uude volikokku saanud saadikutel on meeles kaitsta kohalikke huve paremini kui kohapeal elavatel inimestel, selle üle võib vaielda. Igal juhul on Tarmo Mänd nn kolmestel läbirääkimistel ühe nurga­kivina kaitstud valimisringkondadest praeguseks mingil põhjusel loobunud.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) programmi investeeringud on hea näide, et igal piir­konnal saavad olema nii nüüd kui tulevikus omad huvid. Lahenduseks pole see et “ettevaatlikud muutuvad veel ettevaatlikumaks” ja iga piirkonna saadik hakkab oma kaevikust karjuma “meie õigus on kõige suurem, vanem või õigem”. Pigem ikka see, et vastuolude tekkimisel pannakse need avalikult laua peale, vaieldakse ja lihvitakse lahendusi ning lõpuks leitakse kompromiss võimaluste vahel. Nii me ka antud küsimuses käitume, vaatame kuidas õnnestub uut kultuuri luua.
Viimasel Käina valla­volikogu istungil käsitletu ei tuginenud mitte sellel, mis järjekorras objektid kavas on, vaid sellele, et PKT toetusi maksimaalselt Hiiumaale tuua. See ei võimalda rahastada Hiiumaal kaht 2 miljoni eurost objekti, küll aga oleks väljavaateid kokku 3 miljoni eurose maksumusega objektidel. Ja Hiiu vald on lubanud kaasata keskväljaku projekti koostamisse ka väljaspool Hiiu valda olevaid inimesi.
Ja lõpuks. Kõikvõimalikke ettepanekuid, mida konkreetselt Emmaste ja Pühalepa valla arvates võiks muuta ühinemislepingus, on küsitud ametlikult ja mitteametlikult juba kolmel korral. Vastust pole seni tulnud.
Kummalisele väitele “taastada osavalla rahastamise mudel, mis lepiti kokku Käina, Emmaste ja Pühalepa valla vahel” ei oskagi vastata. Meie jaoks on sisu täpselt sama, aga eks iga asjahuviline saab ise hinnata.

Üllar Padari
Käina vallavolikogu
esimees

Omar Jõpiselg
Käina vallavanem

Ühinemislepingute rahastamismudelite võrdlus
Käina, Emmaste ja Pühalepa valla ühinemislepingu viimases versioonis on kirjas:
7.7.4. Valla eelarve kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
7.7.4.1 Valla eelarve formeeritakse põhimõttel alt üles. Osavald selgitab välja ja edastab osavalla asutuste ja teenuse kulude ja investeeringute vajaduse koos põhjendatusega vallavalitsusele. Vallavalitsus koostab keskselt juhitavate valdkondade, osutatavate teenuste ja hallatavate asutuste kulude ja investeeringute vajaduste projekti.
7.7.4.2. Osavalla eelarvekulude maht sõltub osavalla arvestuslikest eelarvetuludest (tulumaksu proportsioon kogu valla tulumaksulaekumisest, maamaks, ressursimaks, teenustasud jne), millest on vastavalt osavalla elanike arvu proportsioonile maha arvestatud valla korraldatavate administratsiooni, osutatavate teenuste ja asutuste kulud.
7.7.4.3. Investeeringute planeerimisel arvestatakse osavalla säästliku majandamise põhimõttel säästlikkuse osakaalu. Investeeringud planeeritakse ühinemislepingu lisas 13.4 arvestades ühinevate valdade investeerimisvõimekust.
7.7.4.4. Osavalla jooksva aasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe jäetakse osavalla eelarvesse ning selle kasutamise otsustab osavallakogu.
Käina ja Hiiu valla vahelises ühinemislepingus on kirjas:
7.7.4. Valla eelarve kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
7.7.4.1 valla eelarve formeeritakse põhimõttel alt üles. Osavald koostab valla poolt määratud vormil osavalla valitsuse ja tema hallatavate asutuste eelarvetaotluste baasil osavalla põhitegevuse tasakaalustatud eelarve ja esitab selle vallavalitsusele. Vallavalitsus koostab keskselt juhitavate valdkondade, osutatavate teenuste, hallatavate asutuste kulude ja investeeringute vajaduste projekti koos põhjendustega ja esitab volikogule koondeelarve.
7.7.4.2. ülesannete täitmisega ja teenuste osutamisega kaasneb rahaline kate. Lähtutakse ühinevate omavalitsuste 2017. aasta põhitegevuse eelarve mahust;
7.7.4.3. osavalla kulude katteks eraldatav tulude osa lepitakse kokku peale vallavalitsuse struktuuri projekti koostamist 30.06.2017 ja valitsemiskulude jagunemise selgumist vallavalitsuse ja osavalla valitsuste vahel. Vallavalitsuse tasandile jääb kasutada fikseeritud % maksu­tuludest ja ressursi­tasudest, mis katab vallavalitsuse põhi­tegevuse kulu. Osavalla tuludeks eraldatakse ülejäänud osa maksutuludest ja ressursi­tasudest ning muud kokku­lepitud tulud. Valla ja osavalla valitsemise kulud kokku võivad suureneda maksimaalselt 5% 2019 võrreldes 2017, tingimusel, et valitsemise kulude osakaal põhitegevuse kuludes ei suurene.
7.7.4.4 osavalla põhitegevuse eelarve tulud koosnevad:
7.7.4.4.1. maksutuludest ja ressursitasudest, vastavalt 2017. a. antud valla tegelikule maksutulude ja ressursitasude laekumise proportsioonile kogu valla tegelike maksu­tulude ja ressursitasude laekumisest;
7.7.4.4.2. kaupade ja teenuste müügist;
7.7.4.4.3. sihtotstarbelistest toetustest;
7.7.4.4.4. riigilt valla teede hoolduseks eraldatud toetusest, vastavalt riigi toetuse eraldamise metoodikale;
7.7.4.4.5. riiklikust haridus­toetusest, mis kuni haridusasutuste palgapoliitika ühtlustamiseni jaotatakse koolidele, vastavalt riigi toetuse eraldamise metoodikale;
7.7.4.4.6. muud omatulud.
7.7.4.5 Osavalla põhitegevuse kulud lähtuvad eelmise aasta eelarvest, vallavalitsuse poolt ette antud järgmise aasta palgafondi ja kulude kasvu piirmäärast ning vallavalitsuse ja volikogu otsuste elluviimise vajadusest (nt palkade ühtlustamine).
7.7.4.6. Valla investeeringute planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et piirkonnad ei kaota ühinemise tõttu tulevastes investeeringutes. Selleks rakendatakse omainvesteeringute arvestamiseks kontserni­kontona töötavat osavaldade omainvesteeringu kontot. Osavalla omainvesteeringu konto saldo 1. jaan 2018 = (-) osavalla laenu jääk + rahajääk – sihtrahade jääk. Aasta lõpu investeeringukonto saldo kujuneb tänase eelarvestamisega analoogselt: aasta alguse konto saldo + osavalla tegevus­tulem – osavalda tehtud investeeringud +(–) osavalla finantseerimistegevus.
Allikas: Käina vald

Samal teemal 28. märtsi Hiiu Leht “Tarmo Mänd haldusreformist”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411