Neljapäev, aprill 13, 2017
 

Pühakojad pühade eel

Peep Lillemägi
Ülestõusmispühade eel uuris Hiiu Leht, millises seisus on Hiiumaa kirikud. Olukord pole hea, kuid mõtted liiguvad ja plaane tehakse.
Eesti evangeelsel luterlikul kirikul (EELK) on Hiiumaal kaheksa pühakoda: Püha­lepa, Paluküla, Kärdla, Reigi, Mänspäe, Emmaste, Käina ja Kassari. Käina ja Paluküla kirikud on varemetes, ülejäänud kuus koguduste igapäevases kasutuses.
Hiiumaa koguduste õpetaja Hüllo-Kristjan Simson nentis, et saare kirikud on võrreldes muu Eesti maakirikutega veel heas seisus.
“Lootus, et kõik kirikud täiuslikult korda tehakse, ei ole praegu rahalises mõttes kindlasti reaalne,” ütles Simson. Ja meenutas, kuidas hoogsalt alustanud riiklikku pühakodade programmi kriisiaastate kärpekäärid tugevasti puutusid.
Kirikute heaks
Hiiumaa vanim, Pühalepa kirik sai mullu Rootsist annetusena uue oreli ja selle tornikiiver korrastati just pühakodade programmi toel. Töid tegid restauraator Heiki Mürk ja osaühing Küüp.
Avariilises olukorras on Kärdla kiriku katused, põrand ja kantsel. Muinsuskaitseameti tänavuses pühakodade programmis oligi ainsa objektina Hiiumaalt kirjas Kärdla kirik. Katuste restaureerimise esimese etapi töödeks saadi 20 000 eurot. Muinsuskaitse­ameti Hiiumaa vanem­inspektor Katrin Koit ütles toona, et kogudus küsis esimese etapi töödeks 100 000 eurot.
Teada on, et kiriku plekkkatuste ja katusekonstruktsioonide täielik restaureerimine läheks maksma 400 000 eurot, kogu kiriku restaureerimine 1,1 miljonit eurot.
1863. aastal valminud kiriku restaureerimisele on kogudusele appi tulnud ettevõtja ja kultuurimetseen Enn Kunila koos Hiiumaa sõprade seltsi liikmetega. Annetusi kiriku restaureerimise ettevalmistus­töödeks on kogutud mitu aastat.
Sel kevadel seati nii Hiiumaa kui Rannarootsi Selverisse kirikukujuline annetuskast, et ka kohalikud inimesed saaksid kiriku taastamisse panustada. Kogumiskastid jäävad kauplustesse augusti lõpuni. Annetusi kogutakse ka EELK annetuskeskkonnas “Korjanduskarp”.
Esimese etapi tööd algavad hiljemalt selle aasta septembris ja nende maksumus on 380 000 eurot.
Emmaste kirik sarnaneb Kärdla kirikule ja Simsoni hinnangul maksaks selle põhjalik restaureerimine ilmselt sama palju.
Remondist 118 aastat
Mullu sügisel Püha­lepa kirikut vaatamas käinud kunsti­ajaloolane Juhan Kilumets tundis huvi ka Reigi kiriku vastu. Reigi koguduse juhataja Naima Kukkur rääkis Hiiu Lehele, et ülevaatusel selgus – hoone lääneotsa sarikad on kehvas seisus.
Enne jõule hindas Reigi kiriku seisundit ka Saare­maa arhitekt Mihkel Kallas. “Temal oli eriline mure torni pärast,” ütles Kukkur. Kallas lubas, et võib teha katusekonstruktsioonide tehnilise seisundi hindamise ja renoveerimisprojekti.
Koguduse juht ütles, et Reigi kiriku viimane suurremont oli aastal 1899, pool sajandit tagasi pandi hoonele eterniitkatus, aga suuremaid töid ei ole juba väga pikka aega tehtud. Samas on Reigi kirik tähtis ajaloo- ja kultuuriobjekt ning Hiiumaa muuseumi kõrval ka üks oluline paik, kus saarel kunsti eksponeeritakse.
Paluküla kirik, mis rajati Hiiumaal valitsenud Unger-Sternbergide erakabelina, on leidnud oma koha suve­ürituste kohana ning koguduse puudumisel ei ole selle restaureerimine praegu aktuaalne.
Puski kirikul lootust
Eesti apostliku õigeusu kirikul (EAÕK) on Hiiumaal neli  püha­koda. Teenistusteks kasutatakse kordatehtud Kuriste kirikut ja ka Malvaste kabelit. Kõpu kirik-koolimaja on enda hoole alla võtnud Kõpu külaselts Valguskiir, mille liikmed on kümne aasta suure tööga maja korda teinud ja rahvamajana kasutusele võtnud. Kuri kirik on hävinud ja Puski kirik väga kehvas seisus.
Nüüd on Luidja haridusselts Edu seadnud põhikirjaliseks eesmärgiks Puski pühakoja korrastamise. Seltsi juhatuse esimees Agu Kohari ütles, et esmatähtis on korda saada katus, uksed ja aknad, et muinsuskaitseobjekt hävingust päästa.
Raha selleks soovib selts saada kunagise Luidja seltsi­maja müügist. “Maja korda­tegemisse on mittetulundus­ühing erinevaid projekte kirjutades ja raha taotledes tublisti panustanud. Nüüd oleme vallaga kokku leppinud, et kaheksakümmend protsenti maja müügist saadavast rahast antakse seltsile Puski kiriku tarvilikeks töödeks,” rääkis Kohari.
Hiljutine kohtumine EAÕK kirikupea metropoliit Stefanusega oli Kohari sõnutsi samuti positiivne. 1. augustiks peaks valmima kirikuvalitsuse tellitud projekt, milles kirjas vajalikud tööd ja nende maksumus.
“Puskil asuv õigeusukirik ehitati aastal 1893 ja oli omal ajal piirkonnas küllalt tähtis kultuurikeskus,” selgitas Agu Kohari kiriku rolli. Lisaks tegutsesid kiriku juures kool ja kauplus, selle kõrval asuvale kalmistule on maetud nii õigeusklikke kui luterlasi.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411