Reede, aprill 7, 2017
 

Koprad närivad Suuremõisa pargi puid

SVEN ZACEK/wikipedia
Suuremõisa pargi ajalugu ulatub 400 aasta taha, lossi ja jõe vahel olnud heinamaa kujundati pargiks 19. sajandil. Mullu rekonstrueeris Hiiumaa ametikool ühe pargi­osa. Nüüd otsustasid parki elama asuda koprad.
Hiiumaa ametikooli hallataval Suuremõisa pargi alal nn Taga­pargis tehti mullu kevadel raie- ja istutustöid. Töid tehti vastavalt Suure­mõisa pargi rekonstrueerimise põhi­projektile, mille koostas maastikuarhitekt Kristiina Hellström. Kava kohaselt raiuti ja veeti ära surnud, haiged ja ohtlikud puud, freesiti kände ning istutati uusi puid ja põõsaid.
Kobras tegutseb omasoodu
Sel kevadel on märgatud, et puude langetamisega pargi­alal tegelevad ka koprad, kes muidugi ei hooli mingist projektist, vaid teevad seda oma suva järgi.
“Kui palju nad pargis kahju teevad, seda peab uurima, sõltub puuliikidest, mida nad eelistavad,” ütles Hellström. Tema mäletamist mööda olid koprad ka nulgusid närinud.
“Ilmselt on nad otsustanud jõe üles paisutada – pool tööd on looduse poolt juba tehtud, sest jõgi on täis langenud puid, mida keegi ehk riigimetsa majandamise keskus (RMK), ära ei korista,” ütles Hellström.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Adler selgitas, et koprad elavad ka Hiiumaal viisil, mis neile omane. Kuna puude langetamine on nende elutegevuse osa, pole kobraste jaoks vahet, kas nende elukohaks oleva jõe või kraavi kaldal on park, põld või mets.
“Minuni ei ole veel jõudnud infot, et suured metsaosad üleujutustes hukkunud oleks. Loodan väga, et ehk siiski saab kobraste arvukuse enne kontrolli alla,” ütles Adler.
Tema soovitus maaomanikele on – minna ja vaadata, mis nende kinnistutel toimub. “Kobraste tegevuse jälgi on Hiiumaal juba väga paljudes kohtades märgata ja parem tegutseda enne, kui hiljem kahju kannatada.”
Närimine pole massiline
Keskkonnaameti kaitse­korralduse spetsialist Rita Miller käis olukorraga kohapeal tutvumas ja tuvastas, et kopra tegevusjälgi ei ole massiliselt, nooremaid puid on langetatud, kuid ohtu see pargi kooslusele veel ei kujuta.
“Edaspidiste kahjustuste vähendamiseks peaks kopraid küttima,” oli tema soovitus.
Keskkonnaamet selgitas, et kuna väikeulukijahti korraldab oma kinnisasja piires maaomanik ning eelnimetatud maaala kuulub riigimetsa majandamise keskusele, siis peaks just RMK seal kobraste küttimise korraldama.
Lisaks on RMK ülesandeks külastusobjektide hooldus, mis muuhulgas sisaldab ka puude säilitamist.
Jahiloomaks ka kobras
RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi ütles, et Suure­mõisa jõgi selles osas, kus kop­rad tegutsevad, on Salinõmme teepoolses osas riigi­maa ja teisel pool jõge eramaa. Riigimaal on tegemist piiranguvööndiga.
Lühi ütles, et kobraste arvukuse reguleerimine on reeglina maaalal tegutseva jahiorganisatsiooni ülesanne. “Piisava veevaru olemasolul kobras tammi ei ehita, kui aga selline probleem tekib, siis tuleb ka lahendus leida koostöös keskkonnaametiga ja jahimeestega,” ütles Lühi.
Metsaülem ütles, et RMK on jahipidamiseks sõlminud lepingu Hiiumaa jahimeeste seltsi (HJS) Suuremõisa jahtkonnaga ning jahimehed on seal piirkonnas aktiivselt kopraid küttinud.
Seltsi tegevjuht Anu Sarapuu rääkis, et 2014–2015 jahihooajal kütiti viis kobrast, hooajal 2015–2016 üks isend. Tänavu märtsis on Suuremõisa maadelt kütitud kaks kobrast – mõlemad lasti Suure­mõisa jõest.
“Jahimehed kütivad kopraid aktiivselt ja oleme kobraste tegevusest teadlikud,” rääkis Sarapuu. Samas nentis ta, et kobras on Hiiumaa jahimehe jaoks suhteliselt uus tegelane ja tema jaht on keerukas.
Koostöö RMKga, millele kuulub suurem osa Suuremõisa pargist, hinnatakse olukorda ja täpsustatakse tegevuskava. “Sama on plaanis eramaaomanikega, kelle maadel koprad paha teevad,” lubas Sarapuu, et töösse kaasatakse ka keskkonnaamet.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411