Reede, aprill 7, 2017
 

Kallas: Tuleb küsida, mis on teie plaan

PEEP LILLEMÄGI
FOTOMONTAAŽ
Hiiu Lehele antud intervjuus soovitab Siim Kallas rohkem loota eraettevõtlusele ja küsida neilt, kes alati on kõige vastu, milline on nende plaan.
Millal viimati Hiiu saart külastasite ja mis mulje jäi Hiiumaast?
Siim Kallas: Viimati käisin siin ammu. Arvan, et 2000ndate alguses, kui sõitsime sõpradega koos jalgratastega saarele ringi peale. Aga veel palju varem, siis kui juhatasin hoiukassade süsteemi, käisin Eestis väga palju ringi. Ka Hiiumaal ja korduvalt. Olen käinud siin ka malevas olles, aastakümneid tagasi. Täna vaadates tundub, et elu käib. Eestimaal on piirkondi, kus on palju mahajäetud ja lagunenud maju, aga siin ei paista midagi taolist. Sain kinnitust, et Hiiumaa on romantiline paik veendunud fännide ja patriootidega, kes elavad siin alaliselt ja käivad ajutiselt ning neid tuleb üha juurde.
Hiiumaa on saar ja selle kogu­kond suhteliselt väike. Kuidas Euroopas selliste paikade ühendamisega tegeletakse ja mida hiidlased võiksid ühendustelt oodata?
Siim Kallas: Ega üldist mudelit ei ole. Tavaliselt on selliste piirkondadega, mis kaugel, aga tähtsad, olgu siis etniliselt, kultuuriliselt või majanduslikult, ühenduse pidamine kallis lõbu ja nõuab poliitilist otsust. Ühenduse maksavad osaliselt kinni asjast huvitatud isikud ja ettevõtjad, aga ülejäänu osas peab otsustama riik, maakond või vald. Kui see on prioriteet, siis tuleb toetada ja ongi kõik.
Hiiumaal seisab häälekas grupp inimesi vastu rannast 12 kilomeetri kaugusele merre kavandatavale tuulepargile, mis võiks saarelegi tulu tuua. Kuidas leitakse mujal maailmas kompromisse majandusarengu, tootmise ja keskkonnakaitsenõuete vahel?
Siim Kallas: Vastuolijatelt tasub alati küsida: mis on teie plaan? Aga üldiselt on nii, et suured transpordi- ja energiaobjektid äratavad alati vastuseisu. Tullakse kokku, peetakse leegitsevaid koosolekuid kliimamuutustest ja puhta looduse hoidmise vajalikkusest, aga kui öelda, et selle asja lahendamiseks tuleb teha tuulepark, siis see enam hinge ei mahu. Kummaline. Tihti on, et kui inimesed sattuvad otsustajate hulka, siis nad muudavad oma seisukohti. Siin peavad riik, maavalitsus ja omavalitsus lihtsalt otsustama. Soovitaksin nende juttu, kes alati on kõige vastu, mitte liiga tõsiselt võtta. Enamasti on nende argumendid väga kallutatud ühes suunas. Ja alati tasub mõelda sellele, et võib-olla kunagi keegi esitab arve ja küsib: miks jäeti tuule­park tegemata, miks jäi tulu saamata.
Missuguse kiirusega liigub Euroopa, missuguse kiirusega liigub Eesti Euroopas?
Siim Kallas: Aastaid tagasi pidas Toomas Hendrik Ilves Humboldti ülikoolis kõne kahe­kiiruselisest Euroopast. Mäletan, et selle järel arutasime, kui suur peavalu on see jutt erinevatest kiirustest, millega Euroopa riigid liiguvad ja Eesti jaoks on väga oluline saada sellesse kiiremini liikuvasse ossa, aga meil oli siis terve rida takistusi. Ei olnud me veel Schengeni ruumis ja meil ei olnud eurot. Nüüd on mõlemad. Ei peaks väga muretsema. On võimalus, et kahekiiruseline Euroopa tuleb ja Eesti on selle kiirema osaga kaasaminemisel heas seisus. Kõige tõenäolisem aga, et midagi ei muutu. Tehakse pabereid ja otsuseid, aga asjad edenevad omasoodu. Võtame Brexiti. Otsus tehti, aga nüüd selgub, et Suurbritannia peab sõlmima üle viiekümne erineva kaubanduslepingu Euroopa riikidega. Kõik hakkavad mõtlema, et milleks seda peavalu on vaja, ühised reeglid, mis kokku lepitud, on paremad. Kujutame korraks ette, et Euroopa Liit laguneb ja Eesti peaks sõlmima kaubanduslepingu Lätiga. Kas me suudaksime saada parema lepingu kui on praegu Euroopa ühised reeglid. Väga kahtlen.
Kui rääkida Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, siis milliseid retsepte võiks anda?
Siim Kallas: Ei taha kedagi õpetada, aga näen, et see vaade, millega alustasime aastal 1995, tehes panuse eraettevõtlusele, on hägustunud, rohkem pakutakse tasuta teenuseid ja aina rohkem loodame riigile. Kas see on jätkusuutlik? Kahtlane. Väga palju asju on seotud muidugi Euroopa Liidu ja selle tulevikuga. Selles osas oleme jälle palju paremas seisus kui aastal 1995, aga arenguid tuleb tähelepanelikult jälgida.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411