Teisipäev, aprill 25, 2017
 

Kaitseväe toetusüksus kaardistas saarel liikumisteid

HELJA KAPTEIN
Aprilli algul viibis Hiiumaal 14liikmeline grupp sõjaväelasi, kes kaardistas saare liikumisteid, juhuks kui saarele peaks tulema liitlasvägesid või mõni Kaitse­jõudude üksus.
Tegemist oli Kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise  ja veoteenistuse liikumise kontrollikeskuse meestega, kes kolme päeva jooksul neljaliikmelistes gruppides liikudes tegid Hiiumaale mitu tiiru peale.
“Kaardistame Hiiumaad, sest üks asi on satelliitpilt ja teine see, mida näed koha­peal,” selgitas Kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise kontrollikeskuse veebel Tarmo Tilling.
“Eestis on liitlasväed ja me ei tea kunagi, millal tuleb korraldus näidata neile ka saari,” selgitas Tilling. Ka kaitsevägi, juhul kui see tahab liigutada mingit üksust punktist A punkti B, saab vajaliku info toetuse väe­juhatuse käest.
Kaardistamine on osa ennetus­tegevusest, mida tehakse selleks, et Kaitseväe isikkoosseis saaks reaalse pildi kohalikest oludest, aga ka selgitamaks võimalikke liikumisteid. “Üksusel on kergem liikuda meie kaardi kui droonivideo järgi,” lisas Tilling.
Nii sõitsidki kolm gruppi sõjaväelasi läbi Hiiumaa põhi­punktid: sadamad, lennu­jaama ja põhimaanteed. “Mets on nagu mets ikka, see ei muutu,” lisas ta.
Veebel Tilling rääkis, et kaardistamine on lai mõiste ja vahel jääb mulje, et koostatakse kaarti: “Seda me ei tee. Meie eesmärk on toetuse väejuhatuse liikumise- ja veoteenistuse võimalike liikumis­teede ülesmärkimine.”
Valmis kaardile tehti märkmeid ja peamisteks töövahenditeks seejuures on silmad. Nii märgiti kaardile nähtud teetruubid, nende kandevõime ehk siis kitsaskohad maanteedel, visuaalselt hinnati ka maanteeäärsete elektriliinide kõrgusi ja muud seesugust.
Saarel ringi liikudes ja märkmeid tehes tekitasid nad kohalikes elanikes siirast huvi. “Ilmselt pole hiidlased saarel peale kaitseliitlaste näinud ühtegi sõjaväelast,” nentis Tilling. “Vahva oli ringi liikuda, kuna inimesed vaatasid meid põnevusega ja tundsid huvi, mis toimub.”
Ka isikkoosseisule oli see vahelduseks: “Saime mandrilt ära ja tutvuda ka saartega.” Mullu olid nad Saaremaal, tänavu Hiiumaal ja ilmselt tulevad veel ka järgmisel aastal tagasi.
Esimesed ja viimased
Kaitseväe toetusüksus liigub üle maailma ja neid nimetatakse “esimesena sisse ja viimasena välja”.
“Eesti kaitseväes olemegi ainulaadsed, sest kontrollime ja suuname üksuste liikumist,” selgitas veebel Tilling.
Ta tõi näite, et kui skaudirühm läheb kuhugi, on tema mehed juba ees, vaatavad maaala üle ja võtavad üksuse vastu, seejärel lahkuvad ja kui abi vaja, antakse neile sellest teada. Kui üksus  lahkuda plaanib, aitavad toetuse mehed niiöelda kola kokku koguda, isikkoosseisu ära saata ja ülejäänud asjad neile järele saata, kas siis meritsi, õhu kaudu või rongiga.
Nii näiteks on toetuse väejuhatus käinud 2014. aastal Afganistani missioonil. “Sealt lahkusin viimasena ja tõin kogu varustuse ära,” ütles Tilling, kes enda sõnul on välismissioonidel näinud tõelist õudust. “Sellist õudust Eestimaale kunagi ei taha!”
11 aastat tööd
Toetuse väejuhatuse üksus loodi 11 aastat tagasi ja Tilling on olnud selle üksuse sünni juures. “Kui ise ehitad üles süsteemi, siis sellesse augukohti ei jää, seega äpardusi pole juhtunud,” ütles Tilling.
Tema sõnul on see töö tõsiselt vahva – värske õhk, metsakohin, tuul ja iga kord uus olukord.
Oma elukutsest vaimustunud veebel seisis õues, kus soojakraade vaid 5 ja ajas juttu T-särgi väel.
17 aastat elukutselise sõja­väelasena teeninud veebel rääkis, et metsas on nad paarkümmend protsenti igapäevateenistuse ajast. “Praegu oleme koos kaitse­väelastega, et õpetada neile liikumist maastikul ja igapäevast hakkamasaamist ilma nutimaailmata,” rääkis veebel. “Meile tulevad lode­püksid emme-issi selja tagant, aga Eesti meestest peavad kasvama elujõulised mehed, kes suudavad seista oma pere ja riigi eest – seda ma neile kogu aeg õpetan,” lisas ta.
Samas toetusüksuses sõduri baaskursusega ei tegeleta, nende juurde tulevad sõdurid juba eriala omandama.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411