Teisipäev, aprill 25, 2017
 

Gümnasistid õpivad meediamulli lõhkuma

erakogu
Hiiumaa gümnaasiumi õpilased osalevad ERASMUS+ projektis, milles õpitakse kriitiliselt suhtuma meedias levivatesse sõnumitesse, et siis nende teadmiste põhjal koostada õppe­materjal õpilastele üle maailma.
Hiiumaa gümnaasiumis algas sügisel uus rahvusvaheline Euroopa Liidu hariduskoostöö programm ERASMUS+ projekt “Meedia­tekstide kriitiline tõlgendamine” (“Under­standing and Critical Media Literacy”).
3.–7. aprillini väikeses Horvaatia linnas Dakovas toimunud projektikohtumisel osalesid õppealajuhataja Maris Nõmmik-Kärtner ja õpetaja Milvi Tikka ning 11. klassi õpilased Harriet Sammal, Taaniel Palmiste, Marion Demus ja Marii Vispel.
Mitme päeva jooksul korraldati noortele üheksa meediateemalist töötuba. Taaniel Palmiste hinnangul oli eriti ilmekas ettekanne nutitelefonide valmistamisest. “Kohtumistel saime ka meediavaldkondadest rohkem teada,” lisas ta.
Marii Vispel ütles, et kõige šokeerivam oli teada saada, et mujal maailmas kasutatakse tööstustes sageli lapstööjõudu ja ka tervisele kahjulikke materjale.
Ühes töötoas räägiti noortele ka meedias levitatavatest valeuudistest. “Vahe­tegemiseks tuleb vaadata loo autori nime, siis meiliaadressi, millelt see postitatud ja võrrelda uudist teistes uudistekanalites ilmunuga,” oli soovitus, mis Vispelile meelde jäi.
Sotsiaalmeedia töötoas räägiti, et ka selles keskkonnas leviv teave mõjutab inimesi. Samuti toodi välja positiivsed ja negatiivsed küljed, millega saab interneti vahendusel lugejaid mõjutada.
Veel üks näide oli, et heas usus osaletakse tõsielu­sarjas, kus kuulsuse ja tuntuse asemel võib osalejast jääda hoopiski negatiivne kuvand.
Harriet Sammal rääkis, kuidas meedia võib olla ka manipulatsioonivahend. Ta tõi näiteks sotsiaalmeedia, kus juhtub, et teismelisi suunatakse mingi mängu kaudu tegema asju, mida nad tava­elus ei teeks ja mis vahel lõppevad isegi surmaga. “Sellised mängud on kahjuks levinud üle maailma,” nentis Sammal.
Marion Demus ütles, et sai eluks vajaliku kogemuse ja võimaluse rääkida inglise keeles. “Kõik noored eri riikidest said omavahel väga hea klapi ja see andis hea tunde, et inimesed võivad olla maailma eri paikadest, aga neil on ühised arusaamad ja huumorimeel,” ütles Marion.
Projektijuht, õpetaja Milvi Tikka võttis tihedate tööpäevade sisu kokku nii, et osalejatele õpetati kriitilist suhtumist meediakanalitesse ja nende kaudu levivasse teabesse.
Tema soovitus on, et tegelikult tuleks heita kriitiline pilk ka reklaamidele ja mõelda, kas meil ikka on tarvis omandada iga uut tootemudelit. “Näiteks me kõik kasutame nutitelefone, aga kui meediast tuleb pidevalt reklaami, et ostke punast-sinist või uute võimalustega, siis me ei mõtle sellele, kuidas pannakse kokku telefon, millest ja kuidas neid toodetakse,” tõi Tikka näite.
Seitse kohtumist veel ees
Projekti algatanud Maris Nõmmik-Kärtner ütles, et projekti eesmärk on luua tööriistad, mille abil laiendada õpilaste silmaringi, teadmisi meediast ja erinevatest meediakanalitest, nende mõjutusviisidest ja reklaamipsühholoogiast. “Peame oluliseks laiendada õpilaste teadmisi antud vallas, õpetada neid mõistma meedias kasutatavat keelt,” selgitas Nõmmik-Kärtner. “Oluline on kasvatada noorte inimeste enesekindlust ning kriitilist mõtlemist, andes neile oskused meediamaastikul ellujäämiseks, hea ja halva, tõese ja väära eristamiseks.”
Projekti käigus valmiv õppe­materjal hõlmab erinevaid teemasid meediavaldkondade mõistmise ja kriitilise mõtlemise valdkonnast. See peaks aitama noortel meedia toimimisest aru saada ja kuuldut-nähtut kriitiliselt hinnata.
Esimene projektikohtumine oli mullu novembri lõpus Tallinnas. Siis võtsid Hiiumaa gümnaasiumi õpetajad vastu teiste riikide õpilasgruppide juhendajaid ja pandi paika projekti eesmärgid ja ajakava. Teine kohtumine oli aprillis Horvaatias ja seitse kokkusaamist eri riikides seisab veel ees. Projekt kestab kolm aastat ja selles osaleb üheksa riiki: Eesti, Slovakkia, Türgi, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Rumeenia, Tšehhi ja Horvaatia. Eri riikide koolide vahelisse projekti on kaasatud ka kaks mittetulundusühingut. Projekti rahastab SA Archimedes.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411