Teisipäev, aprill 18, 2017
 

Eesti suurim päikeseelektrijaam kerkis paari kuuga

Harda Roosna | Hiiu Leht
Ettevalmistused on käinud ligi aasta, Hiiu vallavalitsus väljastas ehitusloa Kärdla päikese-elektrijaama püstitamiseks veebruari algul. Nüüdseks on Eesti suurim, 3240 päikese­paneelist koosnev 1,1-megavatine elektrijaam valmis.
ASi FootonVolt päikeseelektrijaam laiub 25 000 ruutmeetril ja on ettevõtte, nagu ka Hiiu saare jaoks, esimene nii suure võimsusega päikese­elektrijaam. Kui jaam töötab maksimaalsel võimsusel, katab see ligikaudu kogu Kärdla linna suvise tarbimise.
Osa jaama paneele juba töötab. Praegu on käimas jaama võrku ühendamise protseduurid ja võrgukatsetused, mis loodetakse lõpetada aprillikuuga.
“Võrguga liitumine on veel Elektrilevi asjaajamise taga, aga valmidus elektrit toota on meie poolt olemas,” kinnitas ASi Footon­Volt ehitusvaldkonna juht Allan Kompus.
Palju päikest, vähe lund
FootonVolt juhatuse liige Marek-Andres Kauts ütles valminud ehitist vaatamas käinud vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile, et Hiiumaa valiti päikese­pargi asukohaks, kuna siin on muu Eestiga võrreldes kõige rohkem päikeselisi päevi ja talvel kõige vähem lund.
“Väga oluline on kohalike inimeste hea vastuvõtt,” ütles Kauts.
Kompus lisas, et kõik sujus üsna ladusalt: omavalitsuste poolt oli kindel soov, et jaam teoks saaks.
Plussiks odavam elekter
Päikeseelektrijaam rajati Rehemäele, mis osaliselt asub küll Pühalepa valla maadel, kuid sisuliselt on Kärdla linna tööstusala. Malk meenutas, kuidas tööstushoonete kõrval asuvale tühjale maaalale otsiti aastaid otstarvet, tehti makette ja plaane.
“Oleme ise ka väga rahul, et see jaam siia sai,” ütles Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk, kelle ettevõte OÜ Faasion asub siinsamas kõrval.
“Kui nüüd küsida, et miks tulla Hiiumaale, siis on kohe argument, et näed elekter on olemas, liitumistasu ei ole, tõmbad otseliini…,” loetles Malk tööstusalale lisandunud plusse.
Ettevõtjatega on kavas sõlmida ühiste kavatsuste protokoll, mis sisuliselt on osapoolte vahel juba kokku lepitud.
“Nii suures mahus otseliini mõttes on see jaam niiöelda pioneer ning konkurentsiametil ja võrguettevõttel on oma otsustusõigus, nii et sellega peab veel tegelema,” selgitas Kauts.
Malk lisas, et seni on odavama elektri vastu juba huvi tundnud AS Faasion, AS Vesset, katlamaja ja OÜ Meritik, sinnakanti planeeritakse ka Hiiumaa spordihalli või -keskust.
Väike keskkonnamõju
Kontakt praeguste arendajatega tekkis Malgal omaenda kodu päikesepaneelide paigaldamisel, aasta aega peeti läbirääkimisi ja nüüd on tulemus käes. “Kui aastaid pole osade tühjaltseisvate tööstushoonete vastu keegi huvi tundnud, siis nüüd on juba kolm korda uuritud, mis toimub ja milliseid võimalusi siin leiduks,” märkis ta rahulolevalt. “Meie suur lootus on, et siia tuleks veel huvilisi – kõrval on ju veel kaks hektarit “asju”, mis natuke on töös või seisavad niisama.”
Kõrvalasuvate ettevõtete jaoks on uus elektrijaam väga suur eelis – lisaks liitumis­tasu puudumisele saab Kärdla päikesepargist elektrit sisuliselt võrgutasuta, mis võrgust ostes moodustab 40 protsenti elektrihinnast.
Kautsi sõnul on päikese­jaama üks plusse selle väiksem või õigupoolest olematu keskkonnamõju. “Suure keskkonnamõju tõttu tuule­elektrijaama ju tehase kõrval­krundile ei ehita,” selgitas ta.
Ka on päikesejaam ainus tõsiseltvõetav tootmisseade, mis tänu nn otseliini regulatsioonile saab kohalikele tööstusparkidele anda odavat elektrit.
Lisaks on uus elektrijaam, mis laiub varasemal tühermaal, silmale kena vaadata. Eriti siis, kui paneelide alla kasvab muru ja sinna õnnestub tuua lambad muru pügama, nagu arendaja loodab. “Kui me leiame kellegi, kes oma lambad siia sööma tooks, oleks hea. Siin ei ole mingeid liikuvaid seadmeid ega ohtusid ja mujal maailmas on päikesejaamade lammastega hooldamine üsna levinud,” selgitas Allan Kompus.
Toetuseta ei teeks
Jaama rajamine läks maksma miljon eurot. “Paneelide hind on tulnud niivõrd alla, et kulud tulevad: projekti- ja kvaliteedi juhtimise kulud, paigalduskulud, kinnitussüsteemid, kaabeldused – paneelide hind ei ole enam peamine hinnategur,” selgitas Kauts
Samas tõdes ta, et sellise jaama rajamise majanduslik põhjendatus kehtib veel ainult käesoleval aastal – seni kui makstakse taastuv­energia toetust, mis moodustab lõpphinnast kuskil 60 protsenti. “Kui see ära kaob, ei ole võimalik majanduslikult tasuvalt päikese-elektrijaama rajada,” nentis Kauts.
Küsimusele, miks suured ettevõtted põhjamaades päikesejaamu ei tee – oli Kautsil välja tuua kaks argumenti: madal tootlus ning päikesejaamade rajamine, mis vajab suurt täpsust ja läbimõeldust töö planeerimisel.
“Meie idee on suuta päikesest elektrit toota põhjamaistel laiuskraadidel. Kuna ka Skandinaavias on suurte päikesejaamade rajamise kompetents ikka veel haruldane, on see hiljem ka eksporditav,” sõnastas Marek-Andres Kauts veel ühe olulise eesmärgi.­

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411