Teisipäev, aprill 18, 2017
 

Aarne Tuule kaamerad ja mikrofonid salvestavad keset metsa

Helja Kaptein
Palade loodusharidus­keskuse õpilaste keskkonnakonverentsist osavõtnuile ja linnuhuvilistele jagas  teadmisi lindude uurimiseks kasutatavatest vahenditest ornitoloog Aarne Tuule.
Linnuteadlane Aarne Tuule ütles, et Hiiumaa metsade tiivulised, eriti kullilised on talle tuttavad ja nende pesitsuskohad pakuvad talle uurimiseks hulganisti teavet. Ta rääkis nii raja- kui linnukaameratest ja mikrofonidest, mida pannakse metsa, et saada teada, kuidas linnud tavapäraselt käituvad.
Peale veebruari lõppu ornitoloogid aga metsa ei lähe, sest nad teavad, et algas pesitsusaeg ja see on lindude jaoks kõige õrnem aeg. “Kui kogemata koperdad mingi pesa otsa, siis halvemal juhul võib see tähendada, et kotkas jätab pesa maha,” selgitas Tuule.
Seevastu sügisel ja talvel inimeste liikumine metsas linde ei häiri.
Nii paigaldataksegi lindude tegevuse jälgimiseks talvel mõne pesapaiga juurde kaamerad, kuhu linnud loodetavasti ka järgmisel aastal pesitsema tulevad.
Tööriistadeks kaamerad ja droonid
Lindude tegemisi vaadeldakse rajakaamerate abil. Vahel paigaldatakse kaamera ka puu otsa nii, et see näitab pesa põhja.Kaamera toiteks paigaldatakse lähedal asuvale puule ka päikesepatarei, mis sellele energiat annab. Internetiga ühendatud kaamera abil saab siis pesas toimuvat vaadelda.
“Pilti vaadates võiks mõelda ka sellele, kui keeruline on seda kaamerat puu latva üles panna,” soovitas Tuule.
Kõrgel puuladvas asuvast pesakuhilast teate saamiseks nii poegade arvu kui suuruse kohta, kasutatakse väiksemaid droone, mis suudavad okste vahelt läbi manööverdades pesast pildi saada. Tihti juhtub, et töö käigus hinnalisest droonist ka ilma jäädakse “Üks minu droon on Tahkuna metsas, teine Emmaste kandis, see lendas 30 meetri kõrguselt tuulega minema,” selgitas Tuule.
Enne kui droonid siinmaile jõudsid, tuli ornitoloogidel peale kotkapoegade koorumist selle teabe saamiseks puulatva ronida. Lindude rõngastamiseks tuleb seda siiski ka nüüd teha.
Üks linnuuurijate töövahend on ka kõlar, millest saab lasta linnuhääli, näiteks neid, millega kakulisi ligi meelitada, et seejärel linde jälgides leida nende pesitsuskoht.
Kassikakku otsi hääle järgi
Lindudele kinnitatakse ka saatjaid. Saatja abil saab reaalajas jälgida, kus lind on ja mida teeb. Kõige uuemate saatjatega saab läbi signaale saata üle satelliidi. Kõige kuulsam Eesti saatjaga varustatud lind on suur konnakotkas Tõnn, kes poole oma elust veetnud Hispaanias, siis Rootsis ja nüüd on tagasi Eestis.
Üks väheteada moodus linde uurida on puu külge kinnitatud mikrofonid. Neid leidub ka Hiiumaa metsades selleks, et leida kassikakku, kelle arvukus Eestis kiiresti langeb. Teada on 50–80 paari, Hiiumaal kolm kindlat ja viis võimalikku pesitsuskohta.
Mikrofon registreerib suve jooksul, mis kuupäeval ja kellaajal kassikakk häält tegi ja kas teda sealkandis üldse elutseb. “Nii et Hiiumaa metsavaikuses võib juhtuda, et see, mida sa metsas ütled, on kellegi mälukaardil,” nentis Tuule.
Kassikakk pesitseb maapinnal ja pesa on vaid lohk maas, seega võivad kõik sellest mööduda, seda ise teadmata.
Kassikakk on Euroopa suurim kakuline, kelle tiibade siruulatus on üle kahe meetri. “Võiks öelda, et ta on looduse kuningas. Ta julgeb öösel käia isegi merikotka pesast poegi varastamas,” rääkis Tuule.
Tee, mis sulle meeldib!
“Tundsin juba lapsena huvi lindude vastu, praegu olen vabakutseline ornitoloog ja tegelen lindude uurimisega,” ütles Tuule ja julgustas noori tegema elus seda, mis neile meeldib.
Selle eest, et ta linde vaatleks, maksavad talle nii Tallinna Lennujaam kui ka Ämari lennubaas, sest lennukid ja linnud ei tohi kokku saada. Väga palju on töid tehtud keskkonnaameti tellimusel  metsades, kus on vaja teha kaitseala inventuuri.
Üks tema tööülesannetest on Eesti kanakulli seire koordineerimine – see tähendab, et üles tuleb otsida selle linnu pesad ja need üle vaadata. Kanakulle leidub Hiiumaal viis kuni kümme paari, aga väikest konnakotkast näiteks Hiiumaal ei leidugi. Seevastu elab Hiiumaal tervelt 10 protsenti Eesti merikotkastest ehk 25 paari. Kogu Eestis pesitseb 250 paari.
“Pean teadma röövlindude kohta Hiiumaal kõike: kes siin pesitsevad, kus on uued pesad ja kes üle lendavad. Kõige õnnelikum aga olen siis, kui ripun köiega puu otsas kulliliste pesa ääres ja saan õiges suuruses poegi rõngastada,” ütles Aarne Tuule.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411