Teisipäev, märts 28, 2017
 

Tarmo Mänd haldusreformist

2015. aasta valimistel Hiiumaal hääletamas käinutest iga neljanda valija usalduse pälvinud, kuid siiski riigikogust välja jäänud Tarmo Mänd on praegu Käina valla­volikogu liige.
Hiiu Lehele rääkis ta, mida tema arvates tuleks haldusreformi käigus teha, et sünniks võimekas ja üksmeelne Hiiumaa vald, mis ühendaks terve saare.
Kuidas jõuda ühe Hiiumaani, kus piirid ei sega ja seistakse ühiselt saare tuleviku eest?
Tarmo Mänd: Mina olen ühe Hiiumaa pooldaja olnud aastaid, et mitte öelda aasta­kümneid. Igasuguseid katseid on olnud ja erinevaid lahendusi välja pakutud. Seda, mis praegu on toimumas, on kurb vaadata. Edukatel läbirääkimistel on alati kaks osapoolt ja vastastikune austus. Senised läbirääkimised Hiiumaal on kandnud endas vaid ärategemise vaimu. Selline praktika ei loo ühtset tervet Hiiumaad, sundliitmise järel, kardan, ei saa rääkida ka ühtsest kogukonnast. Olen olnud kahes riigikogu koosseisus ja endale selgeks teinud, et seadusel on alati mõte, mida tuleb järgida. Haldusreformi seaduse mõte on, et omavalitsuste tegevus muutuks tulemuslikumaks, sotsiaalmajanduslikud näitajad piirkonnas paraneksid, kogukonnad tugevneksid, elu muutuks paremaks.
Kas Hiiumaal ühe valla moodustumisel nii siis ei lähegi?
TM: Elanike minimaalne arv 5000, mis võetud põhialuseks ja mille alla ka Hiiumaad painutatakse, ei ole õige lähtekoht. Saarel on kolm omavalitsust, mis saavad suurepäraselt hakkama ja kus on poole vähem elanikke kui Hiiu vallas, millel on majanduslikud probleemid. Sundliidetakse endaga hästi hakkama saavad vallad. See käib seaduse mõtte vastu. Puudub veendumus, et nendes valdades inimeste elu liitmise järel paraneb. Rahvaküsitlusel Käina vallas olid ühinemise vastased ülekaalus. Ka Pühalepas ja Emmastes pole toetust ühinemisele tunda. Kuigi rahva­küsitluse tulemused ei ole otsustamisel kohustuslikud, ei vabasta need kohustusest arvestada ja selgitada. Rahva tahte vastu minek head tulevikku ei loo.
Kuidas niisuguse olu­korrani on jõutud?
TM: Protsess, mis Hiiumaal algas, oli lootustandev. Kolm hästi hakkama saavat valda rääkisid läbi, selgitasid ja ühtlustasid oma seisukohti, et kaasata ka Hiiu vald oma tingimustel. Kahjuks need läbirääkimised lagunesid peale täiendava rahasumma lubamist (mis jäigi tulemata) ja praegune kahe valla lepe arvestab pigem Hiiu valla huvidega. Käina vallavoli­kogu liikmena julgen öelda, et praegu sõlmitud koostööleppega ei ole tagatud, et Käina valla areng ka osavalla staatuses ja investeeringute mõttes jätkuks. Näiteks võib tuua piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) programmi viimased arengud. Ühinemis­leppes on Käina valla loodus­keskus esimesel kohal, Kärdla keskväljak teisel. Viimasel PKT piirkondlikul koosolekul olid need kohad aga Hiiu valla hääletajate häälte tõttu vahetunud. Mõistan, et see teeb Pühalepa ja Emmaste ettevaatlikuks. Murel on ka alust. Rahandusministeeriumi arvutustel väheneb Hiiumaa omavalitsuste sotsiaal­majanduslik võimekus liitumise järel 31 protsenti.
Riigikontroll on märkinud, et liitumisel Pühalepa ja Emmaste elanike olukord halveneb.
Mis edasi saada võiks?
TM: Tulen tagasi seaduse mõtte juurde. Kolme omavalitsuse algsete läbirääkimiste teljeks olnud tugeva osavalla idee taganuks, et tulevaste osavaldade inimeste praegune teenuste tase ei halvene. Tugeva tulubaasiga osavallad on aluseks tugevale ühisvallale. Tsentraliseeritakse üksnes vallakeskuse arengu ja ühisprojektide raha. Praeguses olukorras tuleks läbirääkimised avada, igal juhul läbi rääkida. Miski ei ole lukus. Olen kohtunud uue riigihaldusministriga ja saanud kinnituse, et koha­peal täpsustada ja kokku leppida saab veel kõike. Kui kokku ei lepita, vormistatakse lahkarvamuste protokoll ja alles siis otsustab valitsus. Ühised otsused on alati paremad kui ülalt pealesunnitud. Olen sellest rääkinud nii maavanemale, kes valitsuse nimel peaks hakkama sundliitma, kui ka Käina, Emmaste ja Pühalepa juhtidele, kuid muutust ei märka.
Millised oleksid võimalike uute läbirääkimiste peateemad?
TM: Neli asja. Esiteks taastada osavalla rahastamis­mudel, mis lepiti kokku Käina, Emmaste ja Pühalepa valla läbirääkimistel, kuid mida Hiiu valla ja Käina valla läbirääkimistel muudeti. See aitaks vältida mõne piirkonna elanike kohalike teenuste taseme suurt muutust halvemuse poole ühinemise järel. Teiseks tuleks ühis­valla voli­kogu valida ühes valimis­ringkonnas, mitte viies osavallapõhises nagu praegu plaanitakse. See tagaks, et uues vallas on volikogus visiooni ja mandaadiga inimesed, kes ajavad ühe Hiiumaa asja, mitte piirkondadest tulnud kohalike huvide esindajad, kellest igaüks kisub tekki oma poole. Kolmandaks tuleb arvestada kurba kogemust Kõrgessaare ja Kärdla ühinemisel, kus ühinemis­lepingut hakati kohe muutma. Ühinemis­lepingu muutmine tuleb vähemalt esimesel valimisperioodil teha võimalikult raskeks, nõudes selleks vähemalt kolmveerandi volikogu toetust. Neljandaks tuleb perspektiivsed investeeringud kajastada ühinemislepingus ka Emmaste ja Pühalepa piirkonna jaoks. Tugevad keskused ja üks Hiiumaa ei välista üksteist.
Mis saab, kui neid soovitusi eiratakse?
TM: Kui volitatud juhid ei suuda kokku leppida, siis rahvas pettub ja lõhe piirkondade vahel jääb pikaks ajaks kestma. Kindlasti ei saa siis väita, et vägisi kokku pandud omavalitsused on muutunud tugevamaks ja üksmeelsemaks, pigem vastu­pidi. Valimised on tulemas. Rahvas arvestab sellega, mis toimub ja teeb oma valikud. Sundliitjad ei saa kindlasti rahva lemmikuteks. Suutmatus läbi rääkida paneb vastutuse tekkinud olukorra eest praegustele liidritele ja lobistajatele. Tulevad peale uued inimesed ja uued poliitikad. Kas ka need lähtuvad tingimata Hiiumaa huvidest või kuskil kaugemal olevatest huvidest, ei ole kindel. Aga lõpetan optimistlikult: praegu ei ole veel hilja asju muuta nii piirkondade kui tervikliku Hiiumaa huvidest lähtuvalt.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411