Teisipäev, märts 28, 2017
 

Spordiinimesed kujundasid tulevikku

Harda Roosna | Hiiu Leht
Laupäeval Hiiumaa gümnaasiumis toimunud spordiseminaril arutleti, kuhu tuleks rajada uus Hiiumaa spordihall või -keskus ning millise sisuga see täita.
Spordiseminar tõi kokku ligi poolsada spordiinimest, et koos kaardistada olemasolevaid sportimisvõimalusi, tuvastada vajakajäämisi ning luua Kärdlasse plaanitava spordihoone tuleviku­visioon.
Seminaril osalenuid tervitanud Hiiu vallavanem Reili Rand ütles, et vallavalitsuse soov on konkreetne – saada sihtgruppidelt sisukat sisendit, milliseid sportimisvõimalusi oleks veel vaja.
Vallavanem nimetas kriitikat Kärdla sportimis­võimaluste kohta õigustatuks ja teatas, et vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et selgitada, kuhu ja millises mahus spordihall rajada.
“Kuna oleme siinotsas plaane tegemas, on eesmärk mitte konkureerida olemasolevate spordihallide ja võimlatega, vaid luua lisand­väärtust olemasolevale,” selgitas Rand.
Tema soov seminarilistele oli: “Mõtleme suurelt, aga kaks jalga maa peal.”
Harrastajate arv kasvab
Hiiumaa spordiliidu juhatuse esimees Anton Kaljula andis ülevaate spordiharrastajatest Hiiumaal. Nii näiteks tegutseb praegu saarel 37 spordiklubi ja klubide liikmete arv, 1254 on tõusuteel. Kaljula märkis, et harrastajate statistika pole päris õige, kuna mõne nimi on kirjas mitmes ringis, samas kõik harrastajate grupid pole ka üles loetud. Tema andmetel liikus mullu Hiiumaa harrastus­spordis üle 300 000 euro, kogu Eestis oli see number 90 miljonit eurot.
Spordihalli rajamise plaanide kohta ütles Kaljula, et iga samm, mis spordis tehakse, on tänuväärne. “See samm tuleb ainult astuda, kuigi teinekord ei tea mitte keegi, kuidas see on kasuks,” nentis Kaljula. Ta tõi näiteks Pühalepa valla, mis aastaid tagasi otsustas Suuremõisa algkooli teha põhikooliks. Praeguse maadluse maailma­meistri Heiki Nabi aga leidis tema esimene treener Tiit Madalvee just Suuremõisa põhikoolist.
Pilk saare spordile
Emmaste valla sportimis­võimalustest ja nende kiirest arengust andis põhjaliku ülevaate Hergo Tasuja. Tema sõnum oli, et suured muutused algavad väikestest sammudest ning Emmaste valla sport on liikumas paremate aegade suunas. Väljakutseks pidas ta treenerite ja koolitajate motiveerimist.
Käina valla sportimis­võimalusi ja arenevat spordi­keskust tutvustas valla­vanem Omar Jõpiselg, kuna keskuse juhataja Hannes Maasel oli saarelt ära. Jõpiselg ütles, et ujula haldamise võttis vald seni toimetanud osaühingult üle ning nüüd tegutseb see allasutusena. Veel ütles ta, et vald on Käina spordi­keskuse suure saali ehitamisest loobumas ja pigem müüvad selle maha ja maksavad kinni sportijate sõidud Kärdlasse, kuna see tuleb odavam.
Kõrgessaare kandi sportimis­võimalustest ja -traditsioonidest rääkis Hiiu valla vaba aja keskuse töötaja Artur Valk. Tema märkis murekohana elanike ja sellega koos laste arvu vähenemist. “Väikestes kohtades on oluline ka liidri olemasolu – tihti juhtub, et kui eestvedaja kaob, kaob ka spordiala,” märkis Valk. Samas lisas ta, et väikese koha jaoks on iga spordi- või hobiring erilise väärtusega ning neid tuleks hoida ja väärtustada.
Kärdla mured
Spordikoolist ja spordist Kärdlas rääkis Hiiumaa spordikooli juhataja Kristi Linkov. Oma  ettekandes tõi ta välja Kärdla ja Hiiumaa spordi suurimad murekohad: kõrgete ülalpidamiskuludega amortiseerunud hooned, kus talviti sooja 12–14 kraadi; pidev ruumipuudus ja treeningute kolimine ühest saalist teise. Ta tõi näiteks, et jalgpallipoisid ei saa teha sisetrenne, sest vabu trenni­aegu ei jätku. Ka ei klapi bussireiside ajad ja marsruudid trenniaegadega – kui Emmaste laps tahaks Kärdlas trennis käia, peab ta sõitma Emmastesse Heltermaa kaudu. Samuti puudub võimalus korraldada treening­laagreid ja suuremaid spordivõistlusi.
Pühalepa valla spordielust ja selle arenguvõimalustest andis ülevaate volikogu liige Aivo Pere. Pere sõnum oli, et jalgpallipoiste treeningute ruuminappust saaks kindlasti lahendada Palade spordihalli baasil, kuna seda kasutatakse vähe. Pere märkis, et paraku on jahe ka seal.
Kärdlasse spordihalli rajamise kontekstis tuletas Pere meelde, et Pühalepa vallal on ette valmistatud täielik dokumentatsioon ja olemas valmisolek Kärdla Põllumäe ja Paluküla tervise­keskuse vahelise kergtee rajamiseks.
Arutelu käigus “avastati” veel kaks sporditaristut – Toivo Saue orienteerumiskaardid ja Pühalepa valla mustkattega teed, kus vähe liiklust ning mõnus joosta, rattaga sõita või kepikõndi harrastada.
Asukoht tekitas vaidlusi
Päeva teises pooles esitlesid Jürgen Vahtra ja Georg Linkov Hiiumaa spordi­keskuse ideed. Vahtra selgitas, kuidas jõuti praeguste mahtude ja asukohani.
Mitmeotstarbeline spordihall mõõtmetega 74m x 46m x 15m võimaldaks Kärdla sporditegevuse ühte hoonesse koondada. Hallis oleks kaks korvpalliväljakut, üks täismõõdus tribüünidega spordiväljak, lisaks muud treeningruumid ja teenused.
Esialgu on asukohaks planeeritud Põllu tänav, kus suure hoone jaoks piisavalt vaba ruumi. Veel olid kaalumisel ka Nuutri tänav, praeguste tenniseväljakute ala ja kooli kõrval asuv ala.
Asukoht tekitas väga elava arutelu ning paljud leidsid, et spordihall peaks siiski olema kooli kõrval ning selleks, et see sinna ära mahuks, võiks lammutada olemasoleva võimla ja kui vaja, siis kooli käsitöömaja.
Georg Linkov esitles spordi­kompleksi visiooni, kus lisaks spordisaalidele leiduks ka saun väikese basseiniga, maadlussaal, lasketiir, spordimuuseum, rühmatreeningute ruumid, jõusaal, bowlingusaal, aga ka kohvik, hostel ja noortekeskuse ruumid.
Linkov: Laske fantaasial lennata
Georg Linkov kutsus spordi­keskuse sisuga täitmisel lihtsalt fantaseerima: “Kui Reili ütles, et jalad võiksid olla maas, siis see on see koht, kus lasta ideedel lennata. Fantaseerige hästi vabalt ja hästi julmalt – näiteks, kas hoone keldris võiks olla tsiviilkaitsevarjend lisaks lasketiirule, kas spordisaalis võiks mingi sein eest ära sõita nii, et ekskavaatoritega saaks sinna maha kallutada liiva ja siis tekkib seal ratsamaneež, kas hoone katusele on vaja väliujulat või võime sellest loobuda,” ergutas ta töörühmades arutlejate mõttelendu.
Kuues töörühmas kogutud ideed jäid kokkuvõtete tegemiseks korraldajate hooleks.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411