Reede, märts 24, 2017
 

Segadus reostustõrjeplaanide esitamisega

Harda Roosna
Märtsi keskel tuli keskkonnaministeeriumist teade, et reostustõrjeplaani esitamata jätnud tasulisi teenuseid osutavad sadamad võetakse vastutusele – Hiiumaal oli neid neli.
Hiiumaa sadamatest oli nimekirjas kokku üheksa sadamat. Ministeeriumi andmetel oli reostustõrjeplaan esitamata Kärdla, Orjaku ja Roograhu sadamal ning Sõru väikelaeva­sadamal. Plaan oli esitatud ja kooskõlastatud Rohuküla, Heltermaa, Sõru ja Kõrgessaare sadamal, esitatud ja kooskõlastamisel Lehtma sadamal.
“Kui me reostustõrje­plaanide teema mõni kuu tagasi üles võtsime, püüdsid asjassepuutuvad jätta muljet, et kõik plaanid on ammuilma esitatud,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. “Mulle meeldiks, kui see nii oleks, aga poolte sadamate puhul see nii pole.”
Aasta alguses võeti vaatluse alla sadamad, millel puudus plaan või võimekus reostus­õnnetuste ohuga tegelemiseks. Kõik sadamad, kel plaanid esitamata, on saanud korduvaid meeldetuletusi see ära esitada. Minister hoiatas, et kui mitu meeldetuletust plaani esitamiseks ei mõju, tuleb kasutusele võtta “kraad kangem abinõu”.
Kriggulson:
Teadsime, et plaan kehtib
SA Kärdla sadam juhatuse liige Sven Kriggulson ütles Hiiu Lehele, et Kärdla sadamal on nõuetele vastav reostustõrje­plaan olemas ja ministeeriumile meili teel esitatud juba 5. augustil 2014.
Kriggulson ei eitanud, et sai mullu septembris ministeeriumilt teate, et reostus­tõrjeplaan tuleb esitada. Samas teavituses viidati sadamaseadusele, mille § 30 lõike 5 kohaselt tuleb sadama reostustõrjeplaan kooskõlastada keskkonna­ministeeriumiga iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel tekib olulisi muudatusi.
“Kuna olulisi muudatusi meil sadama töös olnud ei ole, olime seetõttu teadmises, et meie reostustõrjekava on viie aasta nõuet silmas pidades keskkonnaametile “esitatud” ning kehtiv veel kuni 2019. aasta augustini,“ ütles
Kriggulson.
Ta tänas tähelepanu juhtimast ja ütles, et saadab keskkonnaametile Kärdla sadama reostustõrjekava uuesti.
Orjaku sadama kapten Aivar Kääramees ütles lehele, et Orjaku sadama reostustõrje­plaan on tegemisel ja valmib kindlasti enne navigatsioonihooaja algust.
56 sadamal esitamata
Sadamaregistris on 103 Eesti sadamat, mis osutavad tasulisi teenuseid. Neist 40 oli märtsi keskpaigaks kehtiv reostustõrjeplaan olemas, seitsme sadama plaanid olid kooskõlastamisel ja ülejäänud 56 polnud oma plaani esitanud.
Minister tunnustas sadamajuhte, kes reostustõrjeplaanid vahepeal ära esitasid ning rõhutas, et reostusjuhtumi korral vastutab enamasti siiski sadama pidaja: “Siis pole aega enam nõutult nõu otsida, siis tuleb tegutseda,” ütles minister.
Kokku on Eestis sadama­registris 207 sadamat. Reostustõrjeplaani küsitakse neilt, mis osutavad tasulisi teenuseid, millega võib kaasneda reostusõnnetuse tekkimise oht.
Reostustõrje plaaniga hindab sadam ohu võimalikkust ja koostab tegevuskava õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks.
Plaani esitamata jätnud sadamad võtab vastutusele keskkonnainspektsioon, mis on sadamaseaduse riiklik järel­valvaja. Keskkonna­inspektsioonil on sadama­seaduse rikkumise korral õigus teha ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Muudatus nõuetes
Nõue, et tasulisi teenuseid pakkuvatel sadamatel peab olema kehtiv ja kaasajastatud reostustõrjeplaan, kehtib 2016. aasta septembrist.
Varasemad reostustõrje­plaanid ei kehti, kuna mullu 17. märtsil võeti vastu vaba­riigi valitsuse määrus 34 “Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta”, mis jõustus mullu 1. septembrist.
Kui määruse nõuetele vastav plaan saab kooskõlastuse, kehtib see jätkuvalt viis aastat.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411