Reede, märts 24, 2017
 

Koer on inimese parim sõber, aga…

Hiidlased on teadu­pärast sõbralik ja lahke rahvas. Nii pole ime, et paljudes Hiiumaa kodudes on lisaks inimestele peaaegu võrdväärseks pereliikmeks koer.
Koeraomanikud võivad kinnitada: pole olemas lojaalsemat ja toredamat kaaslast kui koer. Koera kodustas inimene juba 25 000 aastat tagasi, aga ürgsed instinktid on loomal ikka alles, ükskõik kui klanitud ja kammitud ta on. Koer on valvur, ta kaitseb oma territooriumi ja oma peret. Ent kuna osa inimesi loomu­päraselt koeri kardab või isegi vihkab, siis on risk, et koera ja võõra inimese kohtumine võib kujuneda konfliktseks. Koer haugub ja kui ta närvi ajada, siis ka hammustab. Ja kui see juhtub, on jama käes.
Hirmus õnnetus
Kaks aastat tagasi avaldas Postimees viitega ühele vene portaalile loo, kuidas jalgratta­matkal olnud moskvalanna Tatjana Gališnikova sai Hiiumaal koertelt nii pureda, et 50 hammustust õmmeldi üle kolme tunni. Naine ütles, et oli kaudselt õnnetuses ise süüdi, sest sõitis eraterritooriumile.
Küll aga teab allakirjutanu oma kogemustest, et Hiiumaal liigub ka avalikul terrritooriumil lahtiselt suuri koeri, kes möödujaid tüütavad. Möödujat haukudes avalikule teele tervitama tormavat peni võib kohata näiteks Luidjal.
Jalgrattal liikujatele on sellised koerad eriti tülikad, sest isegi juhul, kui loom ei hammusta, võib ta ootamatult teele ilmudes sõitjat ehmatada ja jalgrattaga kukkudes võib kergesti viga saada.
Ka väikestele lastele on lahtiselt hulkuvad koerad ebameeldivateks tüütajateks.
Kõik vahendid head
Loomakaitse liidu jurist Piret Tees on märkinud, et inimene ei tohiks peljata politseiuurimise või kohtuasjaga kaasnevaid üleelamisi ning ründav koer tuleks vahendit valimata kahjutuks teha. Tigeda koera vigastamist ei peaks samuti kartma. Uurimise ja tõendamisega seotud sekeldustest ei pääse, kuid nende hirmus ei tohi ennast või peret kaitsmata jätta.
Iga loomapidaja peab tagama, et loomad omatahtsi hulkuma ei pääseks ega ohustaks teisi loomi. Samuti tuleb välistada looma ärajooksmise ning teistele inimestele ja loomadele kallaletungimise võimalus.
Piret Teesi sõnul riskib inimest rünnanud koera omanik ka sellega, et ta võetakse kriminaalvastutusele. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest saab looma­pidajat karistada juhul, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Hooletule koeraomanikule saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruse karistuse ehk trahvi kuni 800 eurot.
Koer registreerida
Hiiu valla avalike suhete juht Liis Remmelg osundab valla koduleheküljelt leitavat koera ja kassi omaniku meelespead, mis sätestab, et koeri ja kasse tohib pidada hoones või piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal.
Seejuures peab tagama, et loom ei pääseks territooriumilt välja. Ka ei tohi koer või kass häirida rahu ega rikkuda kaaskodanike vara.
Igal loomaomanikul on kohustus koristada koheselt looma väljaheited. Juhul kui koer või kass on tekitanud kahju, peab loomaomanik hüvitama kannatanule koera või kassi ründest tekitatud materiaalse kahju. Kõik koerad ja kassid tuleb vaktsineerida marutaudi vastu ning teha ka korduvvaktsineerimised. See nõue tuleb loomatauditõrje seadusest.
Koeraga tohib avalikus kohas, kus see ei ole keelatud, viibida jalutusrihma kasutades. Jalutus­rihma pikkus peab tagama teiste isikute ja loomade ohutuse ning kui tegu on agressiivse koeraga, peab kasutama ka suukorvi.
Koeraomanikul on kohustus registreerida Kärdla linna territooriumil elav koer valla­valitsuses. Saadud registreerimisnumber peab olema kinnitatud kaelarihma külge.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõik inimesed, kes koertega sinasõprust ei soovi, omavad õigust avalikus ruumis liikuda ilma, et peremehe poolt hoolimatult hulkuma lubatud koerad neid tüütaks.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411