Teisipäev, märts 21, 2017
 

Kelam võõrustas ajakirjanikke

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Märtsi algul viibis Brüsselis Eestist 30liikmeline grupp ajakirjanikke ja riigiametnikke, et tutvuda Euro­parlamendi tööga.
Kaasmaalaste küllakutsuja oli Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam, kes parlamendis töötab aastast 2004 ja ütleb ikka veel, et Euroopa parlament on üks kõige huvitavamaid kohti, kuhu ta oma elus sattunud.
Ülevaate oma tööst andsid ka mitmed Brüsselis toimetavad Eesti ametnikud. Ülevaate andmekaitsest Euroopa Liidus tegi Eesti alalise esinduse nõunik justiits­küsimustes Julia Antonovna. Kohtumisel suursaadik Clyde Kulliga oli põhiteemaks Eesti eesistumine. Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei aga selgitas Rail Balticuga seonduvat Euroopa transpordiühenduste kontekstis.
Eestit eriti ei teata
Erinevalt riigiametnikest ja diplomaatidest ei tule Europarlamendi saadikud Brüsselisse elama – Strasbourgis on ametlik Euro­parlamendi asukoht, Brüssel on töökoht.
“Siin liiguvad kogu maailma, mitte ainult Euroopa asjad,” selgitas Tunne Kelam, et kõigi liikmesriikide kodanike esindus suhtleb kogu maailmaga. Eri riikidega suhtlevad erinevad delegatsioonid, neist kõige olulisem on delegatsioon, mis suhtleb USAga.
“Meie probleem on see, et Eestit maailmas eriti ei tunta,” nentis Kelam. Ta kinnitas, et Eesti tutvustamine jätkub, sest nii mõnigi on meist väärarvamusel.
Ka on Eesti tutvustamine vajalik meie riigi julgeolekule. “Kui meil on sõpru ja liitlasi, kes hästi tunnevad meie olukorda, on meil palju turvalisem elada,” kinnitas Kelam. “Formaalselt kehtib ju solidaarsuspõhimõte, aga kui asi läheb kriitiliseks, siis mõeldakse ikka, kas neid, kellest midagi ei tea, tasub päästa.”
Lisaks märkis ta, et kuigi tänapäeval on kindlad lepingud ja kindel kuuluvus organisatsioonidesse, on inimlik tegur ikka oluline.
Eesti eelistumine
Seoses eesistumisega peab Eesti ette valmistama programmi aasta teiseks pooleks, et koordineerida ELi üldist tegevust. “Püüame vältida tühjade sõnade tegemist, sest siin hinnatakse ees­istumisi selle järgi, mida eesistujariik ära tegi,” selgitas Kelam.
Tõsiselt võetakse ka parlamendi komisjonides toimuvat, sest mitmed varasemad eesistumised on näidanud, et riigiametnikud jäävad komisjonides häbisse, kuna parlamendiliikmed oskavad küsida asjalikke küsimusi.
Kuna praegu on kriisiaeg ja 28 liikmesriigil on erihuvid, siis tülitsetakse ja vaieldakse, aga samal ajal ollakse siiski ühtne pere. Kelam tõdes, et eestisugustel väikestel riikidel Euroopa Liidu kirdeosas pole perspektiivi Euroopa piiri ääres üksi hakkama saada kõigi probleemidega.
Kelam ütles, et poliitikud ei tohi suvaliselt eirata probleeme, mille üle inimesed kurdavad: “See on probleem, kuidas reageerime migratsiooni ja globaliseerimise tagajärgedele ja mõjudele paljude kodanike tunnetes ja arusaamades, mis on seotud tõeliste hirmudega oma identiteedi pärast, oma töökohtade ja turvalisuse pärast.”
Populistide võimulepürgimise kohta ütles Kelam, et need liikumised kajastavad inimeste pettumusi, kuid ei suuda pakkuda toimivaid lahendusi. “Suured poliitilised jõud on ignoreerinud populistlikke liikumisi, asetanud nad väljapoole raamistikku ja sel juhul nende mõju kasvab,” nentis Kelam.
Eestist kuus saadikut
Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Nii on Eestil 6, Saksamaal aga 96 saadikut.
Tunne Kelam kuulub alates 2004. aastast Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. Ta on europarlamendi väliskomisjoni liige, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni liige ning tööhõive- ja sotsiaal­komisjoni asendusliige, aga ka Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks moodustatud delegatsiooni liige.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411