Teisipäev, märts 28, 2017
 

Kauaoodatud vastuses kiidetakse noorte algatust

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa noortekogu Ankur liikmed Merje Reismaa ja Triin Helimets otsustasid teha midagi oma kodu­saare heaks ning korraldasid mullu uuringu Kärdla linna liiklusohtlikest kohtadest. Eelmisel nädalal laekus tehtud tööle Hiiu vallavalitsuse hinnang.
Küsitlus toimus eelmisel aastal novembri lõpust detsembri keskpaigani ja vastajaid oli 123.
Küsitluse kokkuvõte edastati ka Hiiu vallavalitsusele. Noored tutvustasid oma tänuväärset algatust ka Hiiu Lehe toimetuses ning palusid abi Hiiu vallavalitsuselt tagasiside saamiseks.
Allakirjutanu saatis valla­valitsuse aadressile küsimused noorte algatuse kohta 16. jaanuaril. Pärast meeldetuletust 1. märtsil ja otsest pöördumist vallavanema poole saime vallamajanduse peaspetsialistilt Argo Valgmalt vastused 22. märtsil. Seega kulus vallavalitsusel Hiiu Lehe teabenõudele vastamiseks üle kahe kuu.
Avaliku teabe seaduse § 18 sätestab, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise täht­aega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega peab teabevaldaja teabenõudjale teatama viie tööpäeva jooksul.
Kaks peeglit paigas
Küsimusele, kas vallavalitsusel on kavas küsitluses viidatud liiklusohtlikke kohti parendada, vastas Argo Valgma, et kolmest ohtlikust ristmikust kahele on vald paigaldanud liikluspeeglid. Nähtavuse parandamiseks on ohutuspeeglid nüüd Vaba­duse ja Kalamaja tänava ristmikul ning Tiigi ja Aia tänava ristmikul.
“Jätkame töödega ka sel aastal, aga täpsed plaanid saavad paika lähiajal, pärast liikluskomisjoni toimumist,” lisas Valgma.
Kavas suuremahulised tööd
Kehvas seisus teede-tänavate korrastamiseks on kavas suuremad ehitus- ja remonditööd. Selleks on valla eelarvesse planeeritud 189 000 eurot, millele lisandub investeerimislaen kuni 250 000 eurot. “Täpne summa selgub riigihanke tulemusel,” selgitas Valgma.
Suurem remont tehakse Keskväljakul, Hiiu, Väike-­Sadama, Kooli ja Uuel tänaval. Lisaks tehakse korda kohviku Viiger esine ja rajatakse sealt ka kõnnitee kooli tagahoovini.
Tolmuvaba katte saavad Nõmmerga tee Viskoosas ning Linnumäe ja Marja tänav Kärdlas. Valgma lisas, et tänavu remonditavate kruusateede nimekiri täpsustub peale kevadist paikvaatlust. Põhimõte on, et igal aastal tehakse korda vähemalt kolm kruusateed väljaspool Kärdlat. Vähemalt kaks korda aastas on kavas kruusateid hööveldada.
Valgma: Tubli töö
Valgma kiitis noorte algatust, öeldes, et selline uurimustöö on liiklusturvalisuse tõstmiseks väga tänuväärt: “Suure­pärane, et noored kaasa mõtlevad.”
Uurimistöö arutatakse läbi liikluskomisjoni järgmisel koosolekul ja peale seda tehakse ettepanekud Hiiu vallavalitsusele. “Noored on teinud tublit tööd ja meie omalt poolt proovime vahendite olemasolul leida lahendused vastavalt komisjoni ettepanekutele,” lisas Valgma.
Tema ettepanek on, et sama­suguse korduvküsitluse võiks läbi viia näiteks 2018. aasta esimesel poolel.
Ohtlikumad ristmikud ja katkisemad tänavad
Küsitluse korraldasid noored selleks, et teada saada elanike arvamusi Kärdla linna liiklusohutuse kohta.
Muuhulgas küsiti, millised on Kärdla ohtlikumad ristmikud. Kolm enim mainitut olid Tiigi ja Pika tänava ristmik, Vabaduse ja Kalamaja tänava ristmik ning Tiigi ja Aia tänava ristmik. Ohtlikeks peeti enamikku ristmikest Tiigi tänaval, aga ka neid, mis ristuvad Vabaduse tänavaga ning kõiki ristmikke, kus nähtavust piiravad hekid.
Kõige kehvemini läbitavate tänavalõikude “edurivi” moodustasid Uus tänav, eriti selle lõik Kärdla põhikoolist keskväljakuni ja postkontori esine, Kooli tänav, Kaare tänav, Pae tänav, Valli tänav, Nuutri tänava Mängude Maja poolne lõik ja Rahu tänav. Loetelus oli veel neliteist tänavat, sh ka kohviku Viiger esine parkla.
Rohkem ülekäigu­radasid
Vastajad pakkusid, et liiklus­ohutuse paremaks tagamiseks võiks rajada uusi ülekäigukohti. Ühe võiks teha näiteks Kärdla põhikooli juurde, teise Põllu ja Nuutri tänava ristmikule; kolmanda Kabeli tänava ja Kõrgessaare maantee ristmikule ning neljanda Aia tänava bussipeatuse juurde.
Teisalt arvati, et Kärdlas on liiklus piisavalt hõre ja rohkem ülekäiguradasid vaja ei ole. Leiti, et ka praeguseid ülekäiguradu ei kasutata õigesti ja sellega kaasneb liiklusoht. Näiteks sõidavad jalgratturid ülekäiguradadel ilma, et annaksid teed sõidu­eesõigust omavatele autodele, aga ka ülekäigurajal liikuvatele jalakäijatele.
Veel märgiti, et jalakäijad astuvad tihti ülekäigurajale veendumata, kas autojuht on neid märganud ning kas ta ikka annab teed.
Teisalt märgiti, et mõned ristmikud on ohtlikud, auto­juhid ei anna jalakäijale teed, kui too ülekäiguraja juures ootab. Jalgratturid aga sõidavad, nagu poleks liikluseeskirja lugenud, vahel lausa keset tänavat.
Liiklus on/ei ole turvaline
Kärdla liiklusohutust hinnates toodi välja mitme­suguseid mõtteid. Nii arvati, et liikluskorraldus üldiselt ei ole turvaline, aga õnneks on liikluskoormus väike ja seepärast ei ole ilmselt ka õnnetusi.
Märgiti, et on palju liiklejaid, kes on muutunud mugavaks – tihti tehakse ohtlikke ja arusaamatuid manöövreid, mistõttu peab ka peateel liikudes olema ülimalt valvas ettesõitjate pärast.
Liikluseeskirjadest soovitati rohkem rääkida nii algklassiõpilaste kui eakatega.
Teisalt ütles üks vastaja, et tema pole praktiliselt kohanud liiklusohtlikku situatsiooni ja liiklejad arvestavad üksteisega. Ka kiideti, et liikluse üldpilt on väga hea, 99 protsenti jalakäijatest kasutab helkurit ning liiklemiskiirus on lubatust madalamgi. Samuti kiideti, et Kärdla noored on väga teadlikud liiklejad.
Vastajate soovid ja soovitused
Muuhulgas leidsid vastajad, et Vabaduse tänav vajaks hädasti kõnniteed ja eraldi sõidurada jalgratturitele. Sooviti Keskväljaku liiklusskeemi ümberehitamist, sest sealne liikluskorraldus tekitab palju segadust, eriti suvel, kui saarel on palju külalisi.
Sooviti, et vallavalitsus nõuaks nähtavust piiravate taimede kärpimist ja aedade teisaldamist. Teisalt kõlas soovitus linnakodanikele: kõik saavad vallavalitsust aidata enda ja oma kinnistuga külgneval teel liiklejate ohutusele mõeldes nii, et hekid oleks pügatud õige kõrguseni, ohtlikud puud ja aiad eemaldataks.
Inimesi häirivad öösiti linnatänavatel kihutavad autod ja see, et pimedas ei võta juhid kaugtulesid n-ö maha. Mõned vastajad soovisid linnas kiiruse piiramist 30–40 kilomeetrini tunnis. Sooviti, et kooli ees võiksid olla nn lamavad politseinikud.
Probleemidena märgiti kehva tänavavalgustust ja kõnniteede puudumist. Samas üks vastaja leidis, et tänava­valgustust on piisavalt.
Leiti, et korrastada tuleks kooliesine parkimine Uuel tänaval, kus autod peatuvad laste väljumiseks ning sooviti, et jalakäijate rada võiks tuua Keskväljakult otse kooli ette.
Veel tuleks liiklusmärkidega reguleerida väljasõit kohvik Viigri juurest, kuna parklast Põllu tänavale välja­sõitvad autojuhid arvavad millegipärast, et neil on eesõigus.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411