Teisipäev, märts 14, 2017
 

Hülged kogunevad Väinamere jääl

Märtsi esimesel nädalal tuli Hiiumaa ja mandri vahel liikuva parvlaeva Leiger reisijatelt mitmeid teateid, et laevalt on märgatud jääl pikutavaid hülgeid. Nii noori valget värvi poegi kui ka vanu.
Kuna teadaolevalt on Eestis üks hülgete eluga paremini kursisolevaid inimesi bioloogiadoktor Mart Jüssi, uuris Hiiu Leht, kui palju hülgeid Väinameres võib olla, kuidas see arv on viimasel ajal muutunud ja milline võiks olla Loode-Eesti mere­tuulepargi mõju hüljeste asurkonnale?
Talv soe, jääd vähe
“Hülged on jäälembelised loomad ja kuna praegu on jääs vaid Väinameri ja osa Pärnu lahest, on suur enamus Eesti vetes olevatest hüljestest just nende jääväljade peal,” selgitas Jüssi. “Kui palju täpselt, on raske öelda, sest siiakanti tullakse kokku üle Läänemere –
Põhja­lahest tuleb siia mingi arv viigreid, lõuna poolt üpris palju halle. Pärast jää sulamist minnakse jälle, kes kuhu.”
Jüssi hindas suviste loenduste põhjal siinsete viigrite arvuks tuhatkond looma ja hallhüljeste arvu 5000 ringis. Eestis sünnib tema andmetel umbes 3500 hülgepoega.
Erinevalt viigrist on hallhüljeste arv kasvanud kogu Läänemeres, sh ka Eestis. “Meie kohalikud viigrid ei ole viimastel kümnenditel eriti juurdekasvu näidanud, sest talved on üpris soojad ja palju poegi saab hukka,” nentis Jüssi, kes aastast 2015 kuulub rahvusvahelisse Põhja-Atlandi mereimetajatega tegeleva teaduskomisjoni rannikuhüljeste ekspertgruppi (North Atlantic Marine Mammal Commission Coastal Seals Expert Group).
Kuna tänavu on tegemist sooja talvega, on hüljestele poegimiseks nii vajalikku merejääd vähe.
“Kui ilm hoiaks aprillini külma kasvõi öösiti, oleks viigripoegadel paremad võimalused hülgeeelu alustamiseks,” soovis Jüssi. Hallhülge pojad saavad tema sõnul üldiselt hakkama, kuid nendelegi on jääta kevad raske ning paljud ei jõua enne iseseisvumist piisavalt kosuda, et looduse välja­kutsetega toime tulla.
Kalamees näeb konkurenti
“Inimtegevus muudab hüljeste elupaiku läbi reostuse, häirimise ja ka kalapüügi. Hülgeid hukkub kalapüünistes arutu hulk, aga sellest ei räägita eriti, piinlik ju. Mõjud on ka kaudsed, näiteks põllu­majandusreostus vähendab kalade arvu meres nii inimeste kui hüljeste jaoks, sest kudealad kasvavad vetikaid ja roogu täis. Näpuga aga näidatakse hülge poole, sest see loom sööb ju kala,” kõneles teadlane.
Kui võtta ideaaliks olukord, kus inimesed käituksid looduses vastutustundlikult ning jätaks enda kõrval ruumi ka loomadele, siis hülged inimtegevust ei häiriks. Kala­püük on Jüssi arvates eriolukord, sest hüljeste poolt rüüstatakse nii püüniseid kui saaki, aga see on loodus ning selle “ümber tegemine” oma meele järgi ei pruugi kala merre juurde tuua.
“Tean, et selline tõdemus teeb kalameestele meelehärmi, aga jõuga loodusele vastuastumine pole üldiselt midagi paremaks teinud. Võistlejale surma soovimine või alatute võtete kasutamine aitab viimase kala ehk endale saada, aga see ei tee vist kedagi rikkamaks,” võttis hülgeekspert olukorra kokku.
Tuuleelektrijaama mõju teadmata
Lõpetuseks ei saanud jätta küsimata, mida võiks hülged arvata Hiiumaa lähedal kavandatavast suurest tuule­pargist?
“Seda me ei tea, sest selliseid uuringuid paraku tuule­pargi keskkonnamõjude hinnangu jaoks ei tehtud,” nentis Mart Jüssi.
“Hülgest on seal mahukas töös küll põgusalt juttu, kuid selle sisuline väärtus on sama, kui kirjeldada talve­ilma külmutuskapi kasutusjuhendi järgi selle asemel, et aknast välja vaadata.”
“Arvata on, et meremadalike kasutuselevõtt inimeste poolt kattub nende alade põliste “omanike” huvidega, sest veealused mäestikud on elu- ja kalarikkad, seega peamised hüljeste toitumisalad. Aga sellest arvamusest vist ei piisa, kaasaegses maailmas kaaluvad uskumustest enam teadmised või vähemalt mõõtmised, mida tuulepargi merre laotamise arutelus seekord ei peetud oluliseks.”

 

Sildid: , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411