Kesknädalal kogunes Kärdlas Kaitseliidu staabimajas Hiiumaa turvalisusnõukogu, mis ühendab kõiki, kes ühel või teisel moel seotud tsiviil- ja militaarjulgeoleku tagamisega saarel.
Koostööleppe allkirjastasid Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindajad ning Hiiu maavanem Riho Rahuoja. Kaitseliidu poolt allkirjastas leppe Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur, PPA poolt Kärdla politseijaoskonna juht politseimajor Aare Allik. Lepe reguleerib ametkondlikku koostööd turvalisuse tagamisel ja kriisidele reageerimisel.
Eraldi jututeemaks oli ranniku­kaitse, millest rääkis Kaitseliidu töögruppi juhtiv kapten Tanel Kapper. Tema sõnul on rannikukaitse tähelepanu keskmesse tõstmise eesmärk laiemalt levitada teadmist, et rannik ja meri on meil olemas ning sellega on seotud nii sõjalised kui ka tsiviilohud ja riskid.
“Soov on luua võrgustik, kus informatsioon igasugusest kahtlasest tegevusest või riskist jõuaks kiiresti politsei- ja piirivalveametisse ning paralleelselt ka kaitsestruktuurideni. Näiteid sellisest heast koostööst on Hiiumaal olemas. Muuhulgas hea koostöö vabatahtliku merepäästega,” rääkis kapten Kapper.
Eesti riigikaitseplaanides nähakse Hiiumaad kui kohta pilootprojektiks, kus luua ja arendada välja rannikukaitse võimekus kõige kõrgemal tasemel nii valmisolekuna reageerida sündmustele kui ka näiteks vastuvõtva riigi toetuse tagamisel võimaliku tõsise kriisi korral.
“Kriisiks valmistumine ei tähenda ilmtingimata, et kriis tuleb, pigem vastupidi – kui oleme valmis, oleme ehk kriisi ennetanudki. Küll aga tähendab see Hiiumaale võimalust saada lisavahendeid, korrastada võrgustikke ja luua valmisolek teadmises, et Hiiumaa asub Läänemere ristteel,” rääkis Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kes turvalisus­nõukogu juhib. Maavanem lubas kaitseväe püsivamast paigutamisest Hiiumaale rääkida ka kaitseväe juhtkonnaga. “Muuhulgas tooks see saarele rahvast ja looks töökohti,” märkis maavanem.
Võimalikest kriisijuhtumitest haridusasutustes ja valmis­olekust nendeks rääkis turvalisusnõukogule Hiiumaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Talussaar.
Kriisijuhtum on ootamatult tekkinud raske olukord, kus senised oskused ja võimed on ebaefektiivsed ning seetõttu on tavapärane töökorraldus võimatu või oluliselt takistatud. Haridusasutustes, kus koos palju lapsi, võivad sellised kriisid olla eriti rängad ja kuigi nendeks valmistutakse, loodavad kõik, et neid  ei tule.

Sildid: kaitseliit, Koostöö, ppa, rannakaitse, turvalisus