Reede, veebruar 17, 2017
 

Sotsialistlikust plaanimajandusest kapitalismi

Peep Lillemägi | Hiiu Leht
Hiiumaa tarbijate ühistul on tänavu juubeliaasta – 9. mail 1907 avas tarbijate ühing tollases pritsimajas oma esimese kaupluse. Ühte peatükki ühistu ajaloost, üleminekuaastaid sotsialismilt kapitalismile ja ETKVLi muutumist ETKks meenutab Agu Kohari, kes juhtis ettevõtet 1988.–2012. aastani.
Ta mäletab hästi päeva, mil ta ametisse kinnitati – see oli 25. juulil 1988. See oli aeg, mil kaadripoliitikat korraldas partei. Partei rajoonikomitee esimees Hillar Eller oli Kohari
välja kutsunud juba kolm aastat varem ja teinud talle ettepaneku Hiiu Kalurist ära tulla ja tollase nimega ETKVLi ehk rahvasuus tarbijate kooperatiivi juhtima hakata.
“Eriti ei soovinud, sest mul oli Hiiu Kaluris hea küll, aga 1988. aastaks kujunes olukord, kus oli reaalne võimalus, et Hiiumaa ETKVL liidetakse Haapsalu omaga. Lõi välja hiidlase jonn, et nii viletsad me ka ei ole, ja jäin nõusse,” meenutab Kohari. Ta lisab, et töökohta vahetades kaotas ta palgas päris tublisti, aga arvab, et Hiiumaa tervikuna ehk võitis.
Lisapõhjus nõussejäämiseks oli 1. juulist 1988 tollases Nõukogude Liidus jõustunud seadus kooperatsioonist, mis võimaldas kooperatiivide ülesehitust kalurikolhoosidega sarnaselt, isemajandada. “Seda asja ma teadsin ja arvasin, et küllap saame hakkama,” ütleb Kohari.
Esimene asi uues ametis oli struktuuride ülevaatamine ja sotsialistlike hiigelplaanide kärpimine. Leivamajja, kus praegu asub Tormi pood, oli kavandatud tootmiskompleks, mille toodangu maht pidi olema 20 tonni vahetuses.
“Oli arusaamatu, kuhu ja kuidas seda toodangut plaaniti turustada. Olid juba ajad, kus hakkasime aimama, et turumajanduses saavad paljud asjad olema hoopis teisiti ja sellele plaanile saime õnneks piduri peale,” ütleb veerandsada aastat ühistut juhtinud mees.
ETKVLi majapidamine Hiiumaal oli tollal hästi suur. Üle 400 töötaja, näiteks praegu on neid koos tootmisega 128. Poode oli 33, lisaks kinnised müügipunktid ettevõtetes, koolisööklad ja palju muud. Pooleli oli 14 ehitusobjekti ja kätte jõudmas talongiaeg.
“Eriti raske oli siis, kui Savisaar andis erakaubanduse vabaks, aga kooperatiivi poes olid hinnad reguleeritud ja kaupa jagati keskselt – aga hakkama saime,” meenutab Kohari, kes praegu peab pensioni­põlve.
Koostöös ühistu volinikega õnnestus kinnitada ka nimekiri, millised poed on perspektiivsed ja millised mitte ning see plaan ellu viia.
Restoranid ja baarid, mis samuti kuulusid ETKVLile, ootasid oma reformi. Rannapaargu müüdi maha ja selle raha eest tehti Hiiu poele esimene remont. Rahva jaoks oli suur üllatus, kui kassalint sõitis kaubaga edasi ja lapsed käisid proovimas, kuidas poeuksed automaatselt avanevad.
Üks oluline samm oli ühistu juhtimisreform. Kohari võttis tööle Tiit Reha, kellest oli talle abilisena palju tuge. Paljud imestasid, kui tööle tuli Ene Kaups, kellest sai peaökonomist. “Küsiti, kas siis raamatu­pidajast on vähe, selgitasin siis, et raamatupidaja vaatab tahapoole, ökonomist aga ettepoole,” meenutab Kohari.
Tollal oli kooperatiivil Hiiumaal tuhandeid liikmeid. Põhjuseks, et liikmepiletiga sai vahel ka defitsiitset kaupa osta. “Tegime ümberregistreerimise koos kohustuste ja õiguste täpsustamisega ja järgi jäi kuussada,” meenutab Kohari. Praeguseks on HTÜl tuhatkond liiget.
Vahepeal oli Agu Kohari ka üleeestilise ETKVLi juhataja asetäitja. “Tegu oli väga eesti­meelse süsteemiga, kuigi sisuliselt oldi üleliidulises alluvuses. Lätis ja Leedus kadus kooperatsioon ära, minu meelest on hea, et see Eestis alles jäi, sest ühistuliikumine on kodanikuühiskonna alus­tugi,” arvab ta ja lisab, et jälgib põnevusega praegust ühistute liidu plaani panganduses kaasa lüüa.
“Olen rahul, et ühistuline tegevus on Hiiumaal säilinud, inimestel on ühistus hulk töökohti, ning eriti uhke selle üle, et säilinud ja järjest arenev on meie oma tootmine. Hiiumaa ühistu toodangut tuntakse, tarbitakse ja hinnatakse ka mandril,” lausub Kohari, kes ühistujuhi ametist loobus 2012. aastal, kuid oli seejärel veel kaks aastat ühistu tootmis­poole juht.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411