Neljapäev, veebruar 23, 2017
 

Riigikogu esimees: Hiiumaa tüdruku sõnad tõid pisara silma

Peep Lillemägi
Riigikogu esimees Eiki Nestor andis Hiiu Lehele intervjuu teisipäeva hommikul, kolm päeva enne Eesti Vabariigi aastapäeva oma töökabinetis Toompeal.
Vabariigi sünnipäev on varsti käes. Mis on tänavu teisiti kui varasematel aastatel?
Eiki Nestor: Mitu asja on teisiti. Täna pole mul veel välja mõeldud, mida reede hommikul oma kõnes ütlen. Põhjus, miks selle traditsioonilise sõnavõtu peab varem valmis tegema, on asjaolu, et tekst tuleb tõlkida teistesse keeltesse. Mõtteid, mida öelda, on. Näis palju neist kõnesse jõuab.
Esiteks tahan öelda tänu ühele Hiiumaa tüdrukule, kes mul silmad märjaks tegi, kui vaatasin internetis ühe Hiiumaa kooli kolmanda klassi laste mõtteid Vabariigi aasta­päevaks. See tüdruk vastab küsimusele, miks on Eestis hea elada, et siin on toredad inimesed, siin ei lõhke pommid ja ta ei karda, et siin tuleb sõda. Ütlen siiralt, pisarad hakkasid voolama. Kui oled 1992. aastast Eesti riiki ehitanud ja siis üks kümneaastane laps ütleb: ta ei karda, et siin tuleb sõda, siis saad aru: midagi on õigesti läinud…
Teiseks. Siiamaani kui maailmas ükskõik kellega kokku saime, võisime öelda, et Eesti on noor riik, pole veel saja-aastanegi. Nüüd saame seda öelda viimast korda.
Kolmandaks – muutunud olukord maailmas. Ma ei arva, et me peaksime olema mures, küll aga tähelepanelikud. Usun avatud maailma ja riigijuhtide tervesse mõistusesse ning olen veendunud, et soov lahti rebida ja tükkideks teha need ühendused, kuhu kuulume, lõppkokkuvõttes ei võida. See, mis esialgu näib populaarne ja lihtne, ei pruugi seda lõpuks sugugi olla. See, et oleme arenenud läänemaailma osa, on meie elukindlustus riigina. Loodan, et selge mõistus, mis saab aru ühistegevuse edukusest, jääb maailmas peale.
Mis riigi sünnipäeva eel rõõmu teeb?
EN: Sellega, kus me oleme ja millisena paistame, ei saa muidugi kunagi lõplikult rahul olla, vaid tuleb minna edasi. Küll aga eelmise aasta mitmed numbrid, mis ei tule võlts- vaid pärisuudistest, teevad rõõmu. Valitsused on teinud head tööd, Eesti inimesed on olnud tublid. Meie lapsed on maailma ühed paremad õppijad, järelikult on meie õpetajad maailma ühed paremad õpetajad ja lapsevanemad maailma parimad lapsevanemad. Eestisse tuleb juba teist aastat järjest tagasi rohkem inimesi kui siit läheb. See, et siit ära käiakse, on aga osa avatud maailmast. Ja lõpuks: kui vaatame Euroopa ede­tabeleid, siis Eestis on alampalk meie saatusekaaslastega võrreldes kõige kõrgem, siin tehakse kõige kallimat tööd. Kuid muidugi tuleb pürgida järele nendele, kes meist veel eespool.
Kui tihti Hiiumaa elanik Eiki Nestor talvel saarele jõuab?
EN: Käisin jõulude ajal, käisin peale uut aastat. Praegu on plaan tulla 2. märtsil, seejärel… Ajakava vaadates ei oska öelda, kas töökohustused lubavad ja enne lihavõtteid jõuab.
Maksud laekuvad ju igal kuul Hiiumaale?
EN: Jah, juba aastatuhandevahetusest alates. Minu pere on selles osas väga praktiline Hiiumaa toetajate kamp. Meil on sedasi, et praegu juba täiskasvanud laste sõbrad ja tuttavad on algul meil maganud ja Hiiumaad avastanud ja tänaseks endale paljud juba (suve)kodu rajanud ning mitmed ka Hiiumaa elanikeregistris. Väga mitmed peavad muide Hiiu Lehte Eesti parimaks ajaleheks. Põhjus miks, on ilus, neile meeldib see vaim, mida leht kannab. Üks näide. Oli vist eelmisel aastal, kui Hiiu Lehes ilmus kuulutus, et Käina poest leiti üks kinnas ja kätte saab selle toimetusest. Inimesed, kes rabelevad nagu hullud Tallinnas kontorites mitut asja korraga teha, kui nad sellist kuulutust loevad, siis saavad aru, et maailmas on ka muid asju, mis olulised.
Mida võiks soovitada Hiiumaa omavalitsustele, kelle seast mõned on otsustanud haldusreformi käigus vabatahtlikult liituda, mõned mitte?
EN: Eks Emmaste mehed tunnevad mind rohkem ja teavad: olen sellest, et Hiiumaal võiks olla üks omavalitsus, rääkinud väga pikki aastaid. Nii imelik kui see ka ei ole, saan ometi aru, miks mõned vallad on praegu otsustanud mitte liituda. Neljast omavalitsusest kolm tulevad ju majanduslikult toime ja siin ongi põhjus. Haldusreform ei lähe tegelikult päris nii nagu Sotsiaaldemokraatlik erakond on soovinud. Meie ideaalis oleks maakondadest võinud saada omavalitsused oma voli­koguga ja praegustest oma­valitsustest siis osavallad oma volikogudega. Usun siiski, et asjade arenedes sinna nagunii jõutakse. Ega “minu-sinu” küla küsimused kao kuskile. Praegu ei jää valitsusel ilmselt muud üle kui ühinemise soovita vallad sundliita. Hiiumaal ei ole aga asi üldse hull ja küllap selgus saabub. Ütlen siiralt, number, mitu valda-­linna Eestisse jääb, ei ole üldse oluline. Haldusreform läheb siis korda, kui omavalitsustes tuleb võimule mentaliteet, kus inimesed räägivad, mida nad teha kavatsevad ja ka need asjad ära teevad, mitte ei otsi põhjuseid ja takistusi, miks midagi teha ei saa. Emmastes on selline suhtumine alati olnud, küllap selline mentaliteet võidab ka Hiiumaal.
Hiiumaal on ju meri ümber?
EN: Just. See on üks naljakas asi, millega oleme ära harjunud, aga millest mandril ei saada aru, et asjad käivad praami väljumisaja järgi. Minna saab siis, kui praam läheb, mitte siis, kui tuju tuleb.
Kuidas hiidlaste huve mandril ja Tallinnas kõige paremini esindada olukorras, kus maavalitsus varsti kaob ning riigikogus pole ühtegi Hiiumaalt pärit ja Hiiumaalt valitud saadikut?
EN: Ei salga, mõnevõrra lihtsam oleks, kui Kalev Kotkas oleks endiselt Riigikogus. Saarele tuleks see kasuks, sest tema on asjalik, asju südamega võttev sisuline töömees. Eks olen ka mina püüdnud mõnd Hiiumaa asja ajada. Võin näidata pikka kirja­vahetust Omniva nõukogu esimehega, mis algas ühe tubli Käina mehe telefonikõne peale ja seoses ettevõtte sooviga muuta Käina postkontor posti­punktiks. Loodan saavutada, et postiteenus jääb Käinasse alles veidi muutunud kujul ja uue pakiautomaadiga.
Muidugi jääb mul selles tohuvabohus, millest riigikogu esimehe töö koosneb, Hiiumaa jaoks vähe aega. Kui uusaastatervituses rääkisin uuest parvlaevast Leiger ja Eesti riigist, oli erinevaid reaktsioone, enamasti heatahtlikke. Eks Eesti asi ongi selline, et peame püüdma ja kõik üheskoos õppima. Usun, et uued suuremad omavalitsused saavad riigile tõhusamateks partneriteks. Hiiumaa üks ülesaare vald kindlasti saab hoida ja kogukonnatunne hoiab saarel ka asju paremini üleval, kui paljudes teistes Eesti paikades.
Mida soovida Eestile ja Hiiumaale Eesti Vabariigi 99. aastapäevaks?
EN: Palju õnne meile kõigile Eesti Vabariigi 99. sünnipäevaks! Eks näeme jälle, praami peal või saare peal. Vaatan, kaua jaksan veel seda ametit siin Toompeal pidada. Küllap tuleb aeg, mil näeme sagedamini.

Peatoimetaja kommentaar: Hiiu Leht avaldab üsna tihti teateid kaotatud või leitud esemete kohta, kuid selle üksiku kinda kohta panid lehte kuulutuse hakkajad politseinikud, kes lootsid sel moel üht paha­tegijat kätte saada.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411