Teisipäev, veebruar 14, 2017
 

Millisena nägid sina piiride ja piiritsooni kadumist 1990. aastate Hiiumaal?

Igor Prigoda/Hiiumaa muuseumi fotokogu
Mida sa 90ndatel tegid? Kui palju mõjutasid muudatused Eestis sinu ja su pere igapäevaelu? Kuidas tundus värskelt kättevõidetud vabadus?
Taasiseseisvumine oli nüüdsele Eestile vundamendi ladumise aeg. Elu Eestis muutus lühikese ajaga väga kiiresti ning see puudutas kõiki inimesi ja eluvaldkondi. 90ndad ei olnud lihtne aeg, aga see kujundas meid ja meie elu.
Selleks, et praegu toimuvat mõista, tahavad muuseumid võtta need aastad luubi alla põhjalikumalt kui kunagi varem. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul on Eesti muuseumid algatanud ühise kogumis- ja uurimisprojekti “Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe”. Projekti eesmärk on uurida protsesse üleminekuühiskonnas eelkõige üksikisiku argielukogemusest lähtuvalt.
Eesti muuseumid kutsuvad kõiki jagama oma isiklikke lugusid 90ndatest aastatest. Selleks on loodud veebikeskkond www.rahvalood.ee, kus igaüks saab oma ainulaadse loo kirja panna ja muuseumile saata või inspiratsiooni leidmiseks teiste lugusid lugeda.
Rahvalood.ee lehel koguvad muuseumid inimeste kogemusi ja mälestusi sellest, kuidas algas taasiseseisvus­aeg ning nende arvamusi toona toimunu kohta. Periood on jagatud eraldi teemadeks, et oleks kergem valida, millist oma lugu või lugusid muuseumidega jagada. On võimalik valida, kas vastata ettevalmistatud küsimustele või kirjutada vabas vormis. Lisaks kirjalikele mälestustele on oodatud ka fotod, videod ja helijäädvustused. Kõik need meenutused lisavad puuduvaid lülisid suurde loosse meie riigist.
Hiiumaa muuseum ootab lugusid piiride avanemisest
Pange kirja oma lugu esimesest välisreisist või hoopis vastupidi – kirjuta, milliseid praegu kummalistena tunduvaid probleeme tuli ette külaliste kutsumisel Hiiumaale.
Hiiumaal läks toona lahti tihe suhete sobitamine meie põhjanaabrite soomlastega – ehk olid just Sina mõnel neist reisidest või võõrustasid mõnda külalist?
Samuti on oodatud tagasi­vaated ja meenutused mandri­inimeste Hiiumaal käimisest 1990ndate alguses – millised olid kaasa toodud suveniirid ja mida näha sai? Millisena Hiiumaad mandril ette kujutati ja kas taolised ettekujutused ka tõele vastasid?
Juhul kui veebi kirjutamine tundub siiski ebamugav, võite tuua oma loo ka paberkandjal Hiiumaa muuseumi Pika maja piletimüügiletti.
Lisaks Hiiumaa muuseumile koguvad lugusid Eesti kirjandusmuuseum, Maanteemuuseum, Eesti meremuuseum, Eesti peda­googika arhiivmuuseum, Eesti rahva muuseum, Eesti spordi- ja olümpiamuuseum, Eesti teatri- ja muusika­muuseum, Tervishoiumuuseum, Eesti vabaõhumuuseum, Harjumaa muuseum, Iisaku kihel­konna muuseum, Muhu muuseum, Narva muuseum, Saaremaa muuseum, Tallinna Ülikooli muuseum, Tartu mänguasjamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum ja Viljandi muuseum.
Kauri Kiivramees
Hiiumaa muuseumi
nooremteadur

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411