Teisipäev, veebruar 7, 2017
 

Leigri: Haldusreformiga näitab riik toorest jõudu

Helja Kaptein
Hiiu Leht hoiab lugejaid jätkuvalt kursis haldusreformi arengutega ja reformi puudutavate arvamustega. Tänases lehes vastab küsimustele Pühalepa vallavolikogu aseesimees Antti Leigri.
Regionaalminister läks eelmise aasta lõpus Hiiumaalt ära Pühalepa valla sõnumiga, et oma inimeste eest seistakse lõpuni ja vastavalt haldusreformi seadusele esitatakse argumendid liitumise vastu. Millised need argumendid on?
Antti Leigri: Saime aru minister Korbist kohtumisel, et Vabariigi Valitsus esitab sundliitmise ettepanekuga ka täiendavad argumendid, miks konkreetne oma­valitsus peaks ikkagi liituma. Ootaks kõigepealt need argumendid ära.
Mis läks Pühalepa poolt vaadates valesti, et läbirääkimised teiste Hiiumaa omavalitsustega katkesid?
AL: Pühalepa poolt vaadatuna läheb terve haldusreform Eesti Vabariigis valesti ja põhi­seadusevastaselt. Valdadel ja linnadel peab olema demokraatlikus riigis vabadus ise otsustada, kellega ja millal ühinetakse. Pühalepa vald on siiani olnud riigi silmis vald, kes saab oma pakutavate teenustega hästi hakkama ja lisaraha nende osutamiseks pole pidanud riik juurde andma. Pühalepa pidas läbirääkimisi Käina ja Emmaste vallaga. Need läbirääkimised lõpetas Käina vald.
Millises seisus on Püha­lepa valla ja Hiiumaa teiste omavalitsuste kõnelused võimaliku ühe valla moodustamiseks Hiiumaale? Kas on üldse mingeid kontakte või konsultatsioone olu­korras, kus Käina ja Hiiu vald on otsustanud ühineda ning Pühalepa ja Emmaste kõrvale jääda?
AL: Emmaste ja Pühalepa vald teevad head koostööd. Nende kahe väikese, hästi toime tuleva valla peal saab Vabariigi Valitsus näidata oma toorest jõudu.
Riigil on uutele, suurematele omavalitsustele suuremad ootused. Kas ja kuidas loodab Pühalepa toime tulla uute täiendavate ülesannetega, mis omavalitsustele haldusreformi järel pannakse?
AL: Riik on öelnud, et uute täiendavate ülesannetega annab ta ka raha nende täitmiseks. See ei ole normaal­ne, et riik ise loob sellised tingimused, et vallad ei saaks hakkama.
Kuidas Pühalepa valla inimeste huve kõige paremini kaitsta kui ühisvald Hiiumaal valitsuse sunnil siiski sünnib?
AL: Pühalepa valla inimeste huve kaitseb kõige paremini Pühalepa vald. Seda ei tea täna keegi, kelle huve ja mis moel hakkab ühisvald Hiiumaal ellu viima. Selge on see, et sellisel kujul nagu on praegu Pühalepa valla inimestele teenused tagatud, ei taga seda ühisvald.
Millised on Pühalepa poolt vaadates Hiiumaa kui terviku arengu­prioriteedid ja kuidas neid kõige paremini kokku leppida ja ellu viia omavalitsuste arvust olenemata?
AL: Valdade arv on väga tähtis Hiiumaal, üks vald saarel tähendab, et Hiiumaa arengut puudutavad otsused tehakse kas Haapsalus või Pärnus. Sellele ohule viitab ka Hiidlaste Koostöökogu otsus jagada suur osa toetusrahast sel aastal.*

Küsis
Peep Lillemägi
*Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse nõustaja Ilmi Aksli selgitus: “MTÜ Hiidlaste Koostöökogu üldkoosolek otsustas investeeringumeetmete, meede 1 ja meede 2, vahendid aastateks 2017–2020 jagada välja 2017. aasta sügisel, sest aastate peale ära jagades oleks ühe taotlusvooru summa jäänud väga väikseks. See oleks võimaldanud toetust määrata vaid ühele-kahele suuremale projektile, vooru laekub aga kümneid projekte. Nii oleks enamus taotlejaid toetusest ilma jäänud, nüüd aga on võimalus, et mitmed head projektid saavad toetuse varakult.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411