Neljapäev, veebruar 23, 2017
 

Krossi preemia läks Rummole

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Seitsmenda Jaan Krossi kirjandus­auhinna pälvis Paul-Eerik Rummo näidendi eest “Taevast sajab kõikseaeg kive”.
Jaan Krossi 97. sünniaastapäeval, 19. veebruaril anti uues kohas, Kassari rahva­majas üle kirjandusauhind, mis nüüdsest saab ka uue nime – edaspidi antakse välja Jaan Krossi ja Ellen Niidu nimelist kirjandusauhinda. Rahvamaja saal oli puupüsti täis inimesi, kes tseremooniast osa saama tulnud.
Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev ütles žürii valikut põhjendades, et Jaan Kross aitas oma loominguga hoida eestlaste eneseteadvust ja Paul-Eerik Rummo teosed on järginud sama mustrit.
“Rummo oma loomingus ei ole rõhutanud Eesti ajaloo ja kultuuri hüpertraagilist poolt, küll on olemas tema loomingus katarsis, mis draamaga kaasneb,” ütles Aleksejev. Ta rõhutas, et kuna eestlased on tuntud teatrirahvas, on näidendile antud auhind eriti tähendusrikas.
Esmakordselt anti tänavu auhind välja Eesti kirjanike liidu ja Jaan Krossi sihtasutuse koostöös. Žürii koosseisus esimees Toomas Haug, liikmed Tiit Aleksejev, Johanna Ross, Jaan Undusk ja Märt Väljataga tõstsid esile näidendi seost Eesti ajalooga ning Jaan Krossi loominguga.
On ju Rummo näidendi algtõukeks 1975. ilmunud Krossi romaan “Taevakivi”, kolmik­draama Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja neid Äksi mõisas külastava Kristjan Jaak Petersoni osavõtul.
Rummo 2016. aastal ilmunud “Taevast sajab kõikseaeg kive” lavaversiooni sai vaadata mullu VAT Teatris.
Katse korrastada kaost
Oma tänukõnes meenutas Rummo Indrek Paasi ütlemist raamatust “Tõde ja õigus”, et küll tahaks aru saada, millest räägitakse, kui räägitakse nii pikalt ja nii ilusti. “Rääkima hakates on hirm, et räägid liiga pikalt ja liiga ilusti,” ütles Rummo sissejuhatuseks. “Alati kui kunstide alal auhindu jagatakse, tahaks meelde tuletada, et kunstialadel ei ole olemas võistlust, paremus­järjestust, aga kellegi paremaks seadmine on vajalik, et ühiskond pööraks kultuurinähtustele suuremat tähelepanu,” kinnitas Rummo.
Loomingu ajendeid analüüsides ütles Rummo, et kuidagi tuleb enda jaoks ära mõtestada ümbritsev, kus kogu aeg sajab midagi alla. “Seda ei aita lahendada teadus, samas religioon tõstab midagi kõrgemale ja siis kaob vajadus selgitada ära,” arutles Rummo.
“Ainuke võimalus on sellest kaootilisest segadusest, mida maailm endast kujutab, mitte välja teha. Nagu pildi pealt ära hiilida. Loomeinimeste katse on luua kujund, mis võtaks kõik selle kaose kokku. Siis hetkeks on autoril tunne, ja ta loodab, et ka vaatajal-kuulajal on tunne, et nüüd saan kõigest aru.”
Rummo avaldas heameelt, et kirjandusauhinda antakse üle Kassaris, kus Kross ka kirja­tööga tegeles ning Hiiumaal, mille ajalugu ja isikulood on olnud teemaks ja motiiviks nii mõneski Krossi raamatus.
Jääbki Kassarisse
Jaan Krossi Sihtasutuse (SA) esimees Märten Kross teatas, et kirjandusauhind on nüüdsest tihedalt seotud Hiiumaaga.
Ta tänas Eesti kultuur­kapitali, mis otsustas mitte toetada Jaan Krossi kirjandus­auhinda. “See on põhjus, miks me oleme Kassaris,” ütles Kross. Nimelt oli see kirjandus­preemia anonüümseks jääda soovinud rahastaja soov, mis meeldis ka Kirjanike liidu liikmetele.
Kirjandusauhinna annab Jaan Krossi SA igal aastal veebruaris viimase kolme aasta jooksul ilmunud välja­paistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas.  Varasemalt on selle saanud Ain Kaalep, Mats Traat, Jüri Hain, Enn Nõu, Juhani Salokannel ja Ants Hein. Esimene auhind anti 2010. aastal ja preemia suurus oli 1500 eurot. Seekordset preemiasummat ei avaldata rahastaja soovil.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411