Teisipäev, veebruar 7, 2017
 

Juubilar jutustas lugusid

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kolmapäeval kuulas poolsada austajat Hiiumaa muuseumi Pikas majas tekstiilikunstnik Tiiu Valdma lugusid oma vaipadest.
Möödunud aasta lõpus 70. sünnipäeva tähistanud Tiiu Valdma ülevaatenäitus Kärdlas on juba pälvinud laialdast tähelepanu. Isegi peale seda, kui huvilised juba kuu aega on saanud Valdma loomingut uudistada, oli ringkäigule koos kunstnikuga tulnud poolsada inimest.
“Me oleme saanud siia suurepärase näituse,” kinnitas muuseumi direktor Toomas Kokovkin.
Kodukant tervitab
Esimene vaip, mis külastajaid ukse juures tervitab, on kahest poolest koosnev “Kodukant”. Selles on palju rohelist värvi, kiiged, allikad, verandad, ristid, pesu kuivamas…
Vaip kuulub Hiiumaa muuseumile ja selle tegi kunstnik 1990. aastal ülemaailmseteks hiidlaste päevadeks. “See valmis ühe soojaga, mõeldes neile inimestele, kes siit Kärdlast olid läinud ja tulid taas kodukanti vaatama,” meenutas kunstnik.
Näitusel edasi jalutades rääkis Tiiu Valdma iga oma tekstiili kohta mõne põneva seiga. Viimati valminud vaibale, mille ta tegi omaenda magamistuppa, on peale tikitud Ave Alavainu luuletus. “Mulle meeldib tema särts ütlemine,” selgitas Valdma.
Veel meeldib Valdmale valge värv. “Seda ei pea värvima ja sellega annab mängida, kasutades akrüüli, villast, linast: igal oma toon,” selgitas ta, et lõngu värvida talle eriti ei meeldi, kui siis taimedega. See aga oleks kui kuradile käe andmine – sellest ei saa lahti.
Küsimusele, kui kaua kulub aega ühe vaiba valmimiseks, ei osanud Valdma vastata. Võib ju vaiba teha hõredalt ja jämeda lõimega, siis läheb töö kiiresti. Kui aga vaibal on näiteks väikesed kivid, peab igaühte tegema eraldi lõngaga ja selleks kulub neli-viis korda rohkem aega kui muu pinna jaoks.
“Ma ei saa iial öelda, kui kaua võtab aega ühe vaiba tegemine – see sõltub vaiba suurusest, tihedusest, lõngast ja sellest, kuidas ise teha tahad,” nentis kunstnik.
Valgest musta ja punaseni
Näitusekülastajate pilku püüdis saali keskele riputatud valge vaip, millesse mustaga kootud autori all­kiri. “Seal on ka üks hõredam valge ruut, kuhu igaüks võib mõelda oma nägemuse,” juhtis autor tähelepanu.
Üks vaip, “Risttee” eristub järsult teistest tumeda, lausa musta värvigamma poolest. “See oli raske aeg mulle, vend suri ja…  jube aeg,” ütles Tiiu arhitektist venna Jüri Kuusemetsa lahkumist meenutades.
Järgmine, erksates punastes toonides töö “Möödunud sügis” moodustab eelnevatega taas tugeva kontrasti.
“Vahepeal läksid kõik vaibad nii valgeks, pidin midagi teisiti tegema,” selgitas autor.
Selle vaiba loomisel on kunstnik meremeeste kasutatud köiest harutanud kiudusid, need erksaks värvinud ja kudunud vaiba sisse triibud, mis jäigalt kohevil hoiavad.
Valdma tunnistas, et kaht ühesugust vaipa ta teha ei saa. Ka ei tee ta eriti kavandeid, sest vaipa alustades ei tea ta, kuhu täpselt välja jõuab.
Üks salahetk on kunstnikul ka. Nimelt ei võta ta vastvalminud vaipa maha mitte kunagi siis, kui keegi on nägemas. “Esimene moment on vaip ju täitsa kole, kortsus ja otsad ripakil ja mõni koht lahti. Kui mõni koht ei meeldi, siis tikin sinna peale,” selgitas ta.
See, kuidas valmistöö lõpuks mõjuma hakkab, sõltub paljuski sellest, kuhu vaip pannakse, milline on selle taust, valgustus ja mis seal peale vaiba veel on.
Taust oluline
Kärdla tüdrukuna on kogu Tiiu Valdma elu ja looming olnud seotud Kärdla kalevi­vabrikuga, kuigi vabrikut ta näinud polegi. See hävis sõja ajal, viis aastat enne Tiiu sündi, kuid Valdma tööde praegune väljapanek asub kunagises kalevivabriku härraste­majas.
“Ikka öeldi, et vabrikuhoov ja kõik jutud olid seotud vabrikuga,” meenutas Valdma, öeldes, et ka tema ema oli kirglik kangakuduja.
Emale oli andnud üks vabriku­tööline, ühe käega Ingel, vabrikust pärit süstiku, millega ema kudus kogu elu. “Ma olen ka proovinud, aga minu tööd on teistsugused, mulle see ei sobi,” ütles ­Valdma, kes kinkis ema süstiku Hiiumaa muuseumile.
Osa Valdma vaipu liiguvad näituselt näitusele, aga tal on ka palju töid, mis tehtud kindla koha jaoks. Valdma kohapõhist loomingut võib näiteks näha Käina kultuurikeskuse laval, Kärdla muusika­koolis, Hiiu maavalitsuses ja isegi Soome akadeemiale on ta teinud 7 meetrise vaiba. “Mulle meeldib teha, kui on olemas kindel koht, kuhu töö läheb,” ütles autor.
Näitusetööd on tema sõnul hoopis teist laadi ja näitusi on tal olnud nii Moskvas, Taanis, Tallinnas raemuuseumis, rohketel vabariiklikel näitustel ja lõputu arv kordi kohalikel näitustel. Kodusaarel on olnud nii personaalnäitusi, kaasa lõi ta ka kaks korda aastas toimunud ülevaatenäitustel.
“Andis ikka vehkida, aga hoidis vaimu virge,” ütles Valdma ja tõdes, et pärast seda, kui ta asutas oma firma Hiiu Vill, muuks enam eriti aega ei jätku. “Kui sul on midagi oma, siis oled selle ori,” nentis ta.
“Olen tahtnud ka villavabrikus külalistele midagi huvipakkuvat näidata, et ei teeks Hiiumaale häbi,” ütles Valdma ja nentis, et vaipade asemel peab ta nüüd vehkima lambaid teha. Villast tikitud lambake on nimelt Hiiu Villa kaubamärk.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411