Neljapäev, veebruar 23, 2017
 

Iilekstammeline Inglismaa 2.

Tapio Vares | Hiiu Leht
erakogu
Iilekstammedest ei saanud me üle ega ümber ka järgmisel hommikul. Jõudnud Highdowni mäelt alla, sammusime Goringu asulas Ilex Way’le.
Tegelikult ei kasva seal iileksid, vaid iilekstammed. Kunagi ammu istutatud igihaljad tammed, kes on nüüd sirgunud hämarvarjukaks metsailmeliseks alleeks. Tekkis üllatav arusaamine, et nii palju nõnda tüsedaid iilekstammi polnud me vist Vahemeremaadel, nende päriskodus, üldse näinudki!
Ristmikul keerasime mere poole. Sellegi tee ääres jätkusid esialgu iilekstammed. Tasapisi võtsid järje üle argisemad mägivahtrad. Ent metsaalune oli kõike muud kui argine. Pigem nagu muinas­jutumets! Puude tüvesid kattis luuderohi, ka maapinda täitis luuderohuvaip. Sellest polstrist kerkisid igihaljad keelraunjalgade lehtrid ja mõned ripptarna tääkliiliat meenutavad puhmad. Milline pilt ja kooslus! Keelraunjalg on tavatute lõhestumata lehtedega sõnajalg, kelle meile lähim looduslik leiukoht asub Ojamaal. Seda sõnajalga saab ka Eestis edukalt kasvatada. Inglismaa kliima on talle aga iseäranis meeltmööda, mis­tõttu vohab laialdaselt paljudes kohtades ja näeb troopiliselt rammus välja. Siin metsa all olid nad pooleteise jala kõrgused, ülestõstetud leht ulatus mulle lausa puusani. Võimsad taimed!
Luuderohustel tüvedel ronis ka rohtseid, juba närbuvaid südajate lehtedega liaane, silmapaistvate punaste viljakobaratega. Temagi on kohalik liik: Tamus communis. Metsistunult leidus Lõuna-Aafrikast pärit kaeralille.
Mere pool sigines mägivahtrate sekka taas iilekstammi. Ja siis tulid tamariskid. Kuni paarikümne jala kõrguse padrikuna. Olnuks jällegi kui tükike vahemerelisest loodusest. Küllap on tegu Tamarix gallica’ga, kel lisaks Lääne-Vahemere rannikualadele on osalevilad ka kaugel Põhjas Normandia ja Lõuna-Inglismaa rannikul.
Jõudnud tamariskivõsa varjust välja, ootas ees pettumus. Kahele poole kulges pikk igav sirge tühi klibuvall. Meri hallitas ja tuules kippus külm kallale. Selline ta siis oli, me esimene jõudmine ookeani, kitsamalt küll siiski Inglise kanali ehk La Manche’i rannikule. Liiga lage tõesti. Kodused Läänemere rannikud on palju ilusamad.
Oli parajasti tõusuaeg. Aga jah, hall vesi ja igav klibu, käed kippusid kohmetuma. Pistsime pingil hommiku­söögi pintslisse ja kiirustasime kaitsva tamariskivõsa ning muinasjutulise keelraunjalametsa kaitsvasse rüppe tagasi.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411