Reede, veebruar 17, 2017
 

Emmaste jahtkond täitis metssigade küttimiskohustuse

Lõppevaks jahiaastaks Emmaste jahtkonnale määratud minimaalne metssigade küttimismaht näis esmapilgul ulmeline, kuid möödunud nädalavahetusel tehti lähemalt ja kaugemalt pärit jahi­sõprade abiga lõpuspurt ning küttimis­kohustus sai täidetud.
Mullu määras keskkonnaamet seoses sigade Aafrika katku levikuga Eestis Emmaste jahtkonnale 2016/2017 jahiaasta metssigade küttimiskohustuseks 340 isendit.
Minimaalne küttimismaht oli suurem vaid Salme jahipiirkonnas Saaremaal – sealsetel jahimeestel tuleb veebruari lõpuks küttida vähemalt 344 metssiga.
Hiiumaa seitsmele jahtkonnale kokku oli küttimiskohustus koguni 2000 metssiga.
Võimatuna tundunud eesmärk
Emmaste jahtkonna 55 liikmele, kellest umbes pooled on aktiivsed seakütid, tähendas see, et mullu 1. märtsist kuni selle aasta 28. veebruarini tuli peaaegu iga päev küttida üks metssiga. “Pooled pühapäevad aastas võib kirikus käia ja selle tööga puhkust pidada,” naljatlesid jahimehed omavahel.
Eesmärk tundus jahimehe Paavo Pruuli sõnul ulmeline ja üle jõu käiv, ent nüüdseks on Emmaste jahtkonnas kütitud ligi 350 metssiga ja ameti määratud kohustus täidetud. Kergelt see siiski ei läinud. Riik lubas alguses küll rümbad kokku osta ja neist kasvõi sõjaväele konserve teha, kuid tegelikkuses kujunes olukord selliseks, et lihatööstused metssealiha osta ei tahtnud ja võimalik oli tellida vaid teenust – suitsuliha, vorsti, grillvorsti ja konserve. “Teenust tehakse muidugi tasu eest ja on vana tõde, et metsast tulnud liha on kallis. Jahimehed ei teeni sellega, vaid maksavad peale,” tõdes Pruul karmi reaalsust.
Viimane pingutus
Küttimismahu täitmisele andis korraliku lõpuspurdi veebruari täiskuu ja pikalt plaanitud ühistöö. “Lund ei olnud, luuret oli raske teha, aga kui mehe süda midagi tõsiselt tahab, siis peab see teoks saama,” võttis jahimees viimase jõupingutuse lühidalt kokku.
Möödunud nädalavahetusel kutsus jahtkonna juhatus kokku sõbrad nii lähedalt kui kaugelt ja keskenduti ainult jahile. Pruuli sõnul ületasid tulemused ootusi. Esimese ajujahi käigus saadeti parematele jahimaadele 15 metssiga, järgmises ajus kümme. Reede õhtust pühapäeva lõunani saadi saagiks 40 metssiga. Oma panuse andis ka üks naiskütt, kes tabas kaks põrsast.
Kõige keerulisemaks pidas Pruul laupäevast jahti, kus tuli ühiselt toimima ja tegutsema saada 41 jahimeest. Jahiseltskond oli kirju, teiste seas osalesid nii kahe suurriigi suursaadikud Eestis kui ka mõned Soome jahimehed. Lisaks oli ajajateks appi kutsutud kooli­poisid, kuigi põhirõhk pandi siiski tublidele koertele. Pruuli
sõnul olid kõik jahil võrdsed – esmane ühtekuuluvustunne tekkis juba siis, kui käima pandi 30aastane PAZ-buss. Lõunal söödi koos suppi, nauditi kevadpäikest ja keskkonna­inspektsiooni inspektorid kontrollisid, et dokumendid ja mehed korras oleksid. “Nagu külalised kiitsid – see oli päev ilma erilise pidulikkuseta, aga sajaprotsendiliselt jahile orienteeritud,” võttis Pruul päeva kokku.
Mitmed jahtkonna liikmed ja külalised sõitsid pühapäeval mandrile kell 17.30 väljunud laevaga ja see olevat olnud nagu jahimeeste praam. Aeti ainult jahijuttu ja isegi jahikauged reisikaaslased kisti vestlusesse, sest muljeid, mida jagada, oli nii palju.
Katk tulemata ei jää
Järgmisel nädalavahetusel peab Emmaste jahtkond ühisjahti Käina jahtkonnaga. Haldusreformi kajastades on jäänud mulje, et valdades hoitakse eraldi, kuid Pruuli arvates tegutsetakse ühiselt ja jahimeeste puhul valla­piirid ei loe. On ju ülesaareline Hiiumaa jahimeeste selts oma 260 liikmega saare suurim mittetulundusühing. “Ainult koostöös saame meile pandud kohustusi täita,” kinnitas Pruul.
Küttimiskohustus on küll täidetud ning jahimehed on metssigade arvukust tunduvalt vähendanud, kuid lume puudumise tõttu on raske hinnata, kui palju isendeid saarel tegelikult on.
“Kui katk ei suuda kõiki sigu võtta, ei suuda ka jahimehed kõiki küttida ning inimeste kurjaks tegemiseks piisab vaid ühest seast, kes õue üles tuhnib,” tõdes Pruul.
Tema leiab, et jahimehed, kes teevad oma tööd vabatahtlikult, on vähemalt sel aastal kiitust väärt.
Maaeluministeeriumi andmetel on Hiiumaa praegu ainus katkuvaba maakond Eestis, kuid Pruuli arvates ei jää see nii enam kauaks: “Kui katk tuli kümne aastaga Aafrikast Saaremaale ja kogu Mandri-Eestisse, on naiivne mõelda, et see lähiajal Hiiumaale ei jõua.”
Ta tõi võrdluseks, et kui eelmise vabariigi ajal oleks keegi öelnud, et 80 aasta pärast elate nii hästi, et terves Emmaste vallas ei peeta ühtegi kodusiga, liha ostetakse poest, sajad sead lastakse metsast ja nende liha ärakasutamisega on probleeme, oleks ütlejat täiesti kindlasti hulluks peetud. Praeguseks aga olukord just selline on.
Kui aga kellelgi tekkis huvi metssealiha või -vorsti vastu, soovitab Pruul pöörduda lähima tuttava jahimehe poole.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411