Neljapäev, veebruar 23, 2017
 

Elli Küttimi näitust käis vaatamas vennapoeg Soomest TÄPSUSTATUD

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kõpu külaseltsi Valgus­kiir koostatud näitusega Kõpu rahvalaulikust Elli Küttimist käis tutvumas Elli venna Heino poeg Thomas Gustav Erik Laur, kes elab Soomes.
Selleks, et Kõpu poolsaarel elanud nimekate kõplaste elu ja teeneid tutvustada Kõpu rahvamaja külastajaile, algatas kohalik külaselts Valguskiir näitustesarja “Kõpu raudvara”. Esimese raamatu peategelaseks on Kõpu rahvalaulik Elli Küttim.
Näitus valmis aasta lõpul, selle formaadiks on “vana raamat”, mille kujundas Peeter Roasto. Näituste saateks saab CDplaadilt kuulata Elli häält jutustamas vanu lugusid ja laulmas vanu laule. Näituse idee kiitis heaks Hiiumaa muuseumi teadus­direktor Helgi Põllo, põhi­info pani kokku Eesti kirjandus­muuseumi teadur Helen Kõmmus, abistasid Hiiumaa muuseumi töötajad ning toetas saarte kultuuriprogramm.
Elli Küttim, neiuna Laur (23. märts 1909 – 24. veebruar 1993) oli Kõpu poolsaare laulude-­lugude üleskirjutaja. Tema kogutud pärimust leidub Eesti keele instituudi, Eesti rahvaluule arhiivi ja ka Eesti rahva muuseumi kogudes.
Eesti keele instituudi kogudes on Elli Küttimilt 1004 koha­nimesedelit Reigi kihelkonna kohta, sh Kõpu poolsaarelt 972 sedelit ning Kõrgessaarest ja Rootsikülast 32 sedelit, lisaks 255 sedelit Käina kihel­konnast, kokku 1259 sedelit. Eesti rahvaluule arhiivis on Elli enda või rahvaluulekogujate poolt üleskirjutatuna kaks ja poolsada ülestähendust, sh 139 laulu, 32 juttu, 31 erinevat teadet, 20 viisi, 18 muistendit, 5 mõistatust jms.
Näituse jaoks infot kogudes suhtles allakirjutanu ka Elli Küttimi sugulastega ja selgus, et veebruaris on Hiiumaale tulemas Elli vennapoeg Thomas Laur, kes samuti näituse vastu huvi tundis.
Teine maailmasõda pillutas üheksalapselise Lauride pere üle ilma laiali – üks poeg jäi Vene­maal sõjaväljale, üks tütar tapeti 1941. aastal nõukogude terrori poolt, kaks tütart ja kaks poega kas lahkusid või jäid läände. Thomas Lauri isa Heino oli üks neist kolmest. Ta oli üks pere noorimatest ja vaid 21aastane, kui laeval töötades enam okupeeritud Eestisse ei naasnud.
Rootsis omandas ta kaptenipaberid ja abiellus esimest korda. Hiljem kolis Soome ja abiellus seal uuesti. Thomase ema on soomlanna ja tal on ka vend.
Heino Laur töötas Rootsi kaubalaevadel kaptenina 50–60ndatest ja käis merel kuni surmani 1987. aastal.
Thomas Laur ütles, et isa ei tahtnud eriti Eestist rääkida, kuna lahkumine oli olnud tema jaoks väga raske. “Ta tahtis unustada ega tahtnud ka Eestisse tulla ja ei tulnudki kordagi – ta oligi 1944. aastal viimast korda Eestis,” ütles Thomas Laur.
Thomas tuli esimest korda Eestisse 2002. aastal ja on pärast seda igal aastal käinud korra või kaks. Seekord oli ta Hiiumaal koos abikaasa Liisa ja poja Eetu Toomasega. Oma muljed võttis ta kokku lühidalt – iga aastaga läheb Eestis kõik aina paremaks ja paremaks.
Näituse kohta ütles ta, et see meeldis talle väga ja ühtlasi sai ta infot, mida ta varem ei teadnud. “Olete teinud ära väga suure töö,” tunnustas ta.
Veel rääkis ta, et isa oli talle öelnud, et juba tema isa, Kõpu kooliõpetaja Kustav Laur oli arhiivides Lauride sugupuud uurinud. Ta avaldas lootust, et saab ehk kaasa aidata, kui külaselts tahaks koostada analoogse raamatu ka Kõpu kooliõpetaja Gustav Lauri elu ja töö kohta.

HARDA ROOSNA
Kõpu külaseltsi Valguskiir juhatuse liige

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411