Teisipäev, veebruar 14, 2017
 

Abipolitseinike koolituselt loodetakse täiendust

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Nädalavahetusel omandas hulk vabatahtlikke politseitöö tarkusi, et tulevikus saada abipolitseinikuks.
Kärdla politseijaoskonnas oli nädalavahetusel koolitus, millel osales seitse uut abipolitseinikukandidaati Hiiumaalt, lisaks oli osalejaid ka Saare- ja Läänemaalt. Praegu on Kärdla abipolitseinike rühmas 14 liiget, seega on suur lootus, et abi­politseinike read võivad oluliselt täieneda.
Kallas kinnitas, et Hiiumaale on abipolitseinikke vaja, sest seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisega on turvalisuse tagajate töökoormus suurem. Küllalt suur on ka tõenäosus, et abijõudu suurkohtumiste turvamiseks võidakse kutsuda ka Hiiumaalt.
“Politseiniketa saar kindlasti selleks ajaks ei jää, aga abipolitseinikest on kindlasti meile suur abi, kui ametnikke vaja asendada,” ütles
Kallas, kelle sõnul kaasatakse vabatahtlikke politsei­töösse vastavalt vajadusele ja vaba­tahtlike endi võimalustele. “Vahel on vaja operatiivselt asendada politseinikku või siis turismihooajal olla väljas suurürituste ajal, kui saarel on korraga palju rahvast,” selgitas ta.
Naised otsivad väljakutseid
Kaks päeva kestnud õppusel jagasid Kärdla politseijaoskonna välijuht Marko Kallas, noorsoopolitseinik Kädu Aasma ja patrullpolitseinik Martin Põder tulevastele vabatahtlikele abipolitseinikele teadmisi seadusandlusest, aga ka praktilisi enesekaitseoskusi. Lisaks saavad nad veel paar päeva praktikat, kus proovitakse ka patrullitööd.
Enamik kursusel osalejaid olid noored naised. “Kaua sa ikka kodus nõusid pesed ja tuba koristad,” ütles üks õppuritest, Tiia Raagnurm, kes tahtis tutvuda politsei töövaldkonnaga, kuna ta praegu ei tööta.
“Kõige raskemaks osutus töö raadiojaamaga – need on lihtsalt nii keerulised,” ütles Raagnurm. “Füüsiliselt peab olema heas vormis, aga kui oled varem käinud jõusaalis ja jooksmas, siis pole selles midagi rasket,” lisas ta.
“Politsei töövaldkond on niivõrd lai, et rakendust leiab igaühele,” kinnitas Marko Kallas. Ta selgitas, et abipolitseinik käib üldjuhul patrullis koos kutselise polit­seinikuga. Teisalt võivad abipolitseinikud tegeleda ka ennetusega, näiteks viia koolides läbi helkurikoolitusi ja muudki.
Hüpe elukutse valikuks
Kallas rääkis, et viimasel ajal on tulnud abipolitseinikuks ka palju noori. Ka sellel kursusel osalejate keskmine vanus oli vaid 30 aastat.
“See on paljude jaoks vaheetapp elukutsevalikul, et saada teada, kas see töö meeldib või mitte,” ütles Kallas. “Kui selgub, et töö sobib, võibki minna politseiniku ametit omandama.”
Tulevasi abipolitseinikke juhendanud Martin Põder rääkis, et alustajate jaoks on kõige raskem  erivahendite kasutamine. “Nendega tavainimene kokku ei puutu ja nende õiget kasutamist tuleb palju harjutada – see ei tule kergelt,” ütles ta. Samuti tahavad pidevat harjutamist enesekaitsevõtted: “Seda peab järjepidevalt õppima, paarist tunnist ei piisa.”
Näiteks tehakse politseijaoskonnas igakuiselt TORK treeninguid ehk tegutsemine ohtlikus olukorras ja neil treeningutel lihvitakse omandatud oskusi. Lisaks on veel enesekaitse ja laske­treeningud ning kel huvi, saab kõike seda õppida.
Politsei- ja piirivalveameti Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik kinnitas, et politsei peab väga oluliseks kogukonna kaasamist, et koos politseinikega muuta meie keskkond turvalisemaks. “Üheks võimaluseks on saada politseijaoskonnast väljaõpe ja asuda tegutsema abipolitseinikuna,” soovitab politseijuht.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411