Neljapäev, veebruar 23, 2017
 

Aasta tegijaid looduses vol.1

erakogu
Mitmetes riikides on levinud tava valida loodusest nn aasta tegijaid, et inimesed neid paremini tundma õpiksid ja väärtustaksid enam ümbritsevat keskkonda. Valitud tegijate tutvustamiseks, lähemaks uurimiseks ja seeläbi mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele tähelepanu pööramiseks korraldatakse näitusi, viktoriine, joonistusvõistlusi, loodusõhtuid, õppeprogramme ja muud.
Eestis hakati kõige esimesena valima aasta lindu. Eesti ornitoloogiaühingu eestvedamisel on see toimunud 1995. aastast. Hiljem on lisaks lindudele valitud aasta looma, orhideed, liblikat, puud, mulda ning sel aastal esimest korda ka aasta seent ja sammalt.
Aasta mulda valivad Eestis alates 2014. aastast Eesti mullateaduse selts ja Eesti maaülikool, soovides tutvustada meil levinud muldade mitmekesisust. 2017. aasta mullaks valiti leedemuld.
Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Mullastiku kujunemist on mõjutanud vahelduv pinnamood, aluspõhjakivimid, setted (liiv, kruus, savi jne), aastaaegade vaheldumine, veeolud, taimestik jne.
Leetmullad ehk leede­mullad on iseloomulikud väheste rohttaimedega männimetsadele, mida võib kohata mitmel pool Hiiumaal. Tugevalt happelisel, toitainetevaesel liival tekkinud mullal puudub viljakas huumuskiht või on see väga õhuke, sest happelises ja kuivas keskkonnas tekib huumus väga aeglaselt. Kui teha mulda kaevis, on näha, et pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb metsakõdu kihile liivane, tuhkhalli värvitooniga toitainetevaene väljauhte­horisont. Selle all on oma­korda veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest kollakaspruuni tooni kõvem liivakiht.
See kõik teeb leedemullast ühe Eesti ilusama, aga samas väga piiratud kasutus­sobivusega mulla. Liivast, põua­kartlikku, vähe põhjavett kaitsvat ja väheviljakat leede­mulda kasutatakse harva põllunduses. Mulla rahvus­vaheline nimigi, podzols, viitab mulla omadustele, tulenedes venekeelsetest sõnadest pod – all ja zola – tuhk.
Leedemullal kasvavad kaunid sambliku- ja pohla­männikud, mis kõrgelt hinnatud nii palgimetsa kui marja- ja seenemetsadena.
Huvitav fakt on, et leedemuldadel asub hea kaevatavuse tõttu ligi veerand Eesti kalmistutest.
Leedemullad moodustavad umbes 6 protsenti kogu Eesti muldkattest ja üle 14 protsendi metsa­muldadest. Enim leidub neid Kagu-Eestis, aga ka Peipsi põhja­rannikul, Lahemaal, Hiiumaal Kõpu poolsaare piirkonnas ja mujal.

Anne-Ly Feršel
Liisi Mäeumbaed
Keskkonnaameti keskkonna­hariduse
spetsialistid

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411