Teisipäev, jaanuar 10, 2017
 

Tohvri talgud III ja piltmöistatus

Urmas Selirand
etsembris kogunes kenake seltskond kolmandat korda endistele Tohvri küla maadele. Endistele seepärast, et küla ise on kaardi pääl küll olemas, ent Eesti idanaaber ajas säält külaelanikud 1940. aastal kodudest välja ja rajas sinna nelja suurtükiga rannapatarei nr 44. Seda nimetas ta ise küll naaberküla ja kasarmulinnaku järgi Hindu patareiks ja seda nimetust kohtab ka sakslaste söjapäevikutes. Aga olgu veelkord öeldud, et patarei nr 44 rajatised on Tohvri küla maadel. Nojah, möni kuuli­pildujapunker on Hindus, üks vist isegi Pärna külas.
Ligi 30 talgulist tegid taas kövasti tööd ja seekord vöeti maha hulka aastaga pealekasvand vösa. Samuti jöuti nüüd puhastada rohkem välja neljas suurtükipositsioon. Tööd aga jagub veel kuhjaga, sest loodus lasi täheldada, et seni suurema talumajana tundunud kasarmuhoone on olnud hoopis hiiglasuur rajatis pikkusega 30 m ja laiusega u 10 m. Vundament näis ka liiga hästi maakividest laotud olevat ja mitmedki mötted liikusid hoopis varasemasse aega – äkki oli sääl juba esimese maailmasõja ajal patarei nr 34 tarbeks ehitatud maja – ohvitseride kasiino vöi…? Kui saame vundamendi puhtaks raiutud, siis selgub veel üht-teist. Praegu oskab ehk möni hiidlane asjale täpsustust lisada?
Pärast talguid said selgemaks möeldud ka 44. patarei kivipurustialused. Üks neist oli Ameerika firma Blake ja teised kaks ACME firma toodete jaoks. Jälle möneti haruldane lugu, sest mujal Hiiumaal s.o Tahkunas on ainult viimast tüüpi kivi­purustite alused. Ameerika tehnikat oli N Liidule hulgaliselt antud-müüdud ka kolmekümnendatel aastatel.
Kuna säälses Tohvri looduses saab vahel ikka rängatud, sai seekord metsast leituna toodud ära üks omamoodi nukkidega raudrull, mis vöinuks olla kunagi mönes talus muruöhutajana kasutusel. Enda möte kiskus aga hoopis militaaria poole, sest millegi taolisega tehti vöib olla ka miiniväljadel puhastust. Kui fotol olev “ümarsiil” tuttav on, andke aga teada, seni vaevavad veel kahtlused.
Tänavune talv kipub jälle näitama leebet poolt ja see lubab metsas möndagi enam näha kui suure lume ja külmaga. Nii paistab, et militaarlooduse huvilistel on välitöödega mugav tegeleda. Näiteks sai taas üle vaadatud Prählamäe taga tee ääres olevad muldonnide kohad, kus mingi väeosa paiknes juba 1939. aastal. Sääl on kokku kümme muldonni auku, neist kaks teistest veidi eemal. Mis parata, ka see on ajalugu, mis tahab mäletamist.
Urmas Selirand
talguline

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411