Teisipäev, jaanuar 3, 2017
 

Talverohelus

Tapio Vares | Hiiu Leht
Hilissügis on aeg, mil taas hakkan hindama meie põhjamaiseid okasmetsi. Kui lehtpuusalud on troostitult raagunud, jäävad lohutuseks need nii tavalised männid ja kuused.
Mändide heledam roheline seguneb kuuskede tumedamaga, sekka alusrindes mõni haljendav kadaka­mütakas. Metsaalune pakatab samuti rohelusest: pohlade läik­lehed, mustikate haljasraod, kailude lontislehised võrsed, lopsakad piipheina­tutid, kohevad samblalaigud. See kõik on mu kodumetsas koos olemas. Tundub igati rikkalik, ent tegelikult on see jääaegadest vaesunud pilt. Sest võtta või teispool ookeani asuv Ameerika. Seal pääsesid taimed liustike eest taanduma, et hiljem jälle naasta. Euroopa õnnetuseks on ida-läänesuunalised mäeahelikud, mis panid paljudel liikidel taganemistee kinni, sundides neid välja surema. Ja nii tunduvad näiteks kummipuulike läiklehtedega rodod meile eksootika tipuna. Euroopa servaaladel jäi suurelehistest rododest ellu vaid üks liik. Kuid USAs on pilt sootuks teine. Seal, meile sarnase kliimaga paikades vohavad alusmetsades erinevad rodod ja kalmiad, õisküüvits ja kobarküüvits. Kõik säärased, kes sisse­toodult vabalt meie talvi taluvad. Kui vaid varjukam koht leida.
Näiteks laialehine kalmia ja ameerika õisküüvits. Mõlemad olid mul koduaias seni liiga lagedal ja nendele märtsipäikse eest varjavate karkasside ehitamine muutus tüütavaks. Nii sai talvisel pööripäeval ette võetud nende kolimine metsa, just valminud kuivenduskraavi pervele. Paraku võib karta, et seal, üsna ilma suvepäikseta kuuskede vilus nad enam nii rikkalikult ei õitse kui seni. Kui maasikapuud meenutava välimusega kalmia puhul see ehk polegi nii oluline, siis õisküüvitsale annavad erilise võlu just õied. Ameerikas kutsutakse seda liiki maikellukese­põõsaks, sest kevadel puhkevad valgete kellukate read meenutavad tõepoolest maikellukeseõisi. Mis iseäranis huvitav: ta kasvatab õisikualged juba suve lõpul valmis. Nõnda näeb see veidi karedate igihaljaste lehtede ja nuppus õisikutega põõsas keset talve suisa kohatu välja. Justkui mingi ära­eksinud lõunamaalane. Tegelikult on ta meil üsna külmakindel. Imelik, miks puukoolid Eestis ameerika õisküüvitsat peagu üldse ei paku?
Taoline talvisel soojal pööripäeval igirohelises metsas igihaljaste lehtpõõsaste istutamine pakkus hingele tere­tulnud kosutust. Kui meie talved olekski sellised paari plusskraadiga roheline kulgemine, mis siis viga siin maal elada!
Tegelikult on jaanuar alles ees. Ja meil tähendab see endist­viisi üsna kindlalt külma ja lume kohale­jõudmist. Saabub aeg, mis tuleb kuidagi üle elada.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411