Teisipäev, jaanuar 24, 2017
 

Pihlak: “Areng saab põhineda kokkulepetel”

Peep Lillemägi
Hiiumaa eripäraks on inimlikum elukeskkond ja paindlikum asjaajamiskeskkond kui pealinnas, ütleb varem maaametis ja Tallinna linnavalitsuses töötanud Monika Pihlak, kes sügisest juhib Hiiu valla arendusosakonda.
Valla arendusjuhina lähtub ta enda sõnul põhimõttest, et arendustegevust kavandades tuleb püsida kahe jalaga maa peal ja lähtuda olemasolevatest võimalustest.
“Muidu võib minna nii, et kõrgelennulised sihid jäävad saavutamata ja lisaks kannatavad ka igapäevased tegevused,” ütleb Pihlak.
Elanikkond kahaneb
Üks Hiiumaa arengut mõjutav nukker fakt on tema hinnangul püsielanikkonna kahanemine: “Sel aastal läks Kärdlas kooli vaid ühe esimese klassi jagu lapsi, sõimerühma maja pandi kinni, sest lapsi ei ole – selles olukorras tuleb väga jälgida, milliseid tegevusi saame planeerida nii, et eelarve võimalusi oleks kasutatud optimaalselt.”
Tema seisukoht on, et elanike arvu vähenedes tuleb maksimaalselt kaasata kõiki, kes saarel elavad. “Hiiumaa tulevik on inimestes, kellel on soov panustada Hiiumaa heaks,” kinnitab ta.
Samuti peaks püüdma pikendada turismihooaega ja tuua saarele neid, kes Hiiumaast huvitatud ja hindavad seda, mida siin leidub.
“Tahame, et inimesed tuleksid Hiiumaale, leiaksid siin töö ja jääksid saarele elama. Ühte retsepti, kuidas seda asja saavutada, ei ole olemas. Aga selleks, et üldse midagi saavutada, vajatakse väikeses kogukonnas kokku­leppeid, valikuid tuleb selgitada, seejärel otsustada ja hakata tööle nii, et kõik mõistavad: liigutakse ühes suunas ja selle nimel, et elu oleks homme parem,” lausub Pihlak.
Salajane kinnisvaraturg
Pihlak puutus Hiiumaa kinnis­varaturuga kokku kui saarele kolides perele elukohta otsis.
“Kinnisvaraturg toimub paljuski varjatult, avalikke pakkumisi müügiks on vähe ja üürimiseks põhimõtteliselt ei ole üldse. Võttis üksjagu aega, et üldse midagi leida,” räägib ta.
Ka saare ettevõtjad kurdavad, et tööjõu leidmisel on elamispinnad üks murekoht. “Mitmed plastivabrikandid on öelnud, et noored oleksid valmis isegi mandrilt tulema Hiiumaale elama ja tööle, aga elukoha leidmine on probleem,” räägib arendusosakonna juhataja.
Üks võimalus neid arenguid suunata on kasutada selleks elanike- ja maa­registri andmeid, et mõista protsesse ja liikumisi. Nii on vald tähelepanu alla võtnud puhkepesa Tahkuna poolsaarel. 2007. aastal uhke peoga avatud Merineitsi arendusala omanik läks pankrotti. Nüüdseks on seal uus omanik, 48 elamukrunti, millest umbes kümnele väljastatud ehitusluba ja kirjas üks registreeritud elanik. Praegu peab vald uue arendajaga läbirääkimisi, et omavalitsus sealsed teed enda hallata võtaks.
“Vallale see omandimuutus midagi maksma ei lähe, küll aga saame vältida olukorda, kus mõni ettevõte teed ära ostab ning seejärel nende kasutamise eest krõbedat hinda küsima hakkab, mis võib pärssida inimeste huvi seal maju ehitada,” selgitab valla arendusjuht.
Arengud võtavad aega
Hea näide sellest, kuidas arengud aega võtavad, on Kärdla sadam. Esimesi plaane hakati pidama juba paarikümne aasta eest, viis aastat oli aktiivne projekti ettevalmistus ja ehitusfaas ning 2014. aastast on sadam valmis.
“Oma aja võtab, et võimalikud kliendid Läänemere ümbruses teadvustaksid sadama olemasolu ja märgiksid selle oma teekondade kaardile,” arutleb Pihlak, kes ka ise hobikorras mere­sõidust huvitub.
Sotsiaalkeskus ja spordihall
Üks praegu aktiivses arendamis­faasis objekt on sotsiaalkeskus Kärdlas Pargi tänaval, kavas on nii ala korrastamine kui ka sotsiaalkeskuse rajamine.
“Oleme püüdnud siin asju ajada võimalikult avalikult ja see on toonud laiema mõistmise, miks, kellele ja kuidas seal midagi tehakse,” ütleb Pihlak.
Mõistmine väljendub muuhulgas volikogu komisjonide töös, mis valla poolt voli­kogule otsustamiseks vajalikke materjale läbi vaatavad.
Objekt, mis praegu arutelu­faasis, on Hiiumaa spordihall. Täismõõtmetes spordisaali saarel ei ole, kuid selle vajalikkust on märgitud nii Hiiu valla arengukavas kui ka Käina ja Hiiu valla ühinemis­lepingus. Välja on valitud halli rajamiseks vajalik maa Põllu tänaval. Maa vallale saamiseks tuleks alustada detailplaneeringu koostamise ja projekteerimisega. Lisaks kohalike sportimisvõimaluste parandamisele lubaks spordihall korraldada suuremaid võistlusi ja laagreid, mis omakorda saare elu elavdaks.
Keskväljak ja spaa
Veel üks projekt on Kärdla keskväljaku arendus. Pihlak ütleb, et sellega edasiliikumiseks on vajalik maa­valitsuse tugi. Samuti on vaja eelnevalt läbi mõelda, mida, millises mahus ja millal teha.
2015. aastal toimunud konkurss andis tulemuseks lahenduse, mis palju poleemikat põhjustanud, kuid millega tuleks siiski edasi minna.
“Hiljutisel kohtumisel keskväljaku kavandi võitnud arhitektidega jõudsime kokku­leppele, et seda projekti saab ellu viia ka etappide kaupa,” selgitab arendusjuht.
Turismihooaega pikendaks ja tarbivaid külastajaid tooks saarele spaa, millest samuti räägitud juba kümmekond aastat. Selle investeeringu peab muidugi tegema eraettevõtja. Vald omalt poolt saab pakkuda mõistlikku asjaajamist ja maakasutuse tingimusi. Varasem kogemus näitab, et ettevõtja huvi investeerida tekib pigem siis, kui ta saab maa enda omandisse “Vallal peaks maa võõrandamisel olema kindlus, et see ei jää niisama seisma, vaid arendus tõepoolest algab,” juhib Monika Pihlak tähelepanu ka teatud riskidele.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411