Teisipäev, jaanuar 24, 2017
 

Pealinnahiidlastel oli küla tantsujuht Helle-Mare Kõmmus

Raivo Teemets
Laupäeval, 14. jaanuaril peeti huvi­klubis Raavis Tallinna hiidlaste seltsi (THS) selle aasta esimene koosviibimine.
Meie seltsil on heaks traditsiooniks, et koosolekul on meie külaliseks keegi tuntud inimene kodusaarelt, kellelt kuuleme värskeid uudiseid saare käekäigu kohta. Eelmisel kohtumisel Hiiu vallavanema Reili Rannaga olime optimistid, et Hiiumaa valdade koostööks soodsaim hetk on käes ja seda ei tohiks mööda lasta. Kahjuks pole aga sündmused läinud nii siledat rada ja nüüd ähvardab osa neist sundliitmine.
Seekord avanes meil suure­pärane võimalus laiendada oma silmaringi meie kalli kodusaare kultuuriloo radadelt: meiega nõustus kohtuma tuntud tantsujuht Helle-Mare Kõmmus, keda teatakse ja tuntakse üle kogu Eesti.
Koosviibimise avas nagu eelmistelgi kordadel seltsi juhatuse esimees Advig Kiris, kes rõhutas, et lühidalt meie külalist iseloomustada on raske. Tõepoolest: interneti andmetel on Helle-Mare Kõmmus rahvakultuuri keskuse spetsialist Hiiu maakonnas, laulu- ja tantsupeo sihtasutuse ja Eesti rahvusliku folkloorinõukogu maakonna kuraator, Hiiumaa loovisikute vabaühenduse HiKu liige ja Hiiumaa käsitööseltsi toetaja­liige, juhendab naisrühma Kohvilähkrid, segarühma Taidelaid ja folkloorirühma Dagö. Uskumatu, kui palju üks inimene jõuab!
Nagu tavaks, järgnes seltsi hümni ühislaulmine ja seltsi liikmete, juubilaride õnnitlemine.
Meeleolu loomiseks vaatasime videot 2014. aasta tantsupeo avatseremooniast, mille B1 rühmade üldjuht Helle-Mare Kõmmus oli. Seejärel sai sõna meie külaline, kes tutvustas lühidalt oma elukäiku ja teekonda rahva­tantsu juurde. Ta alustas tantsimisest koolis ja õpingutest Tallinna pedagoogilises instituudis, esimesest töö­kohast Emmaste rahvamajas. Siis jätkas juttu oma emast Maret-Virve Kõmmusest ja lõpetas sellega, kuhu ta välja jõudnud on: mitmete rahvatantsurühmade juhendamisest üleriigiliste rahvatantsupidude ettevalmistamise ja läbiviimiseni.
Tema tänusõnad kuulusid pereisa Ainile, kes teda sel teel alati toetanud. Muidu poleks olnud võimalik kolme lapse kõrvalt tantsupeo protsessile nii palju aega pühendada, kinnitas rahvatantsujuht. Rõõm on tõdeda, et ka Helle-Mare ja Aini lapsed on muusikalembelised ja rahvakultuurihuvilised. Praeguseks on aktiivne noorik kahekordne vanaema.
Pikemalt peatus Helle-Mare Kõmmus rahvatantsu ajaloolisel arengul Hiiumaal teemal “Hiiu tantsu lugu”. Kõmmus ütles, et talle on olnud suureks inspiratsiooniallikaks Ullo Toomi, kes oma kirjutistes rääkis sageli väga suure vaimustusega hiiu valsist. Helle-Maret hakkas huvitama küsimus, kas Toomi poolt kirja pandud hiiu valsi variant oli see, mida ta tegelikult hiiu saarel nägi või oli see lava tarbeks moodi pandud?
Saime teada, et esimesed kirjalikud teated tantsimisest Hiiumaal pärinevad 1857. aastast. Aga ka seda, et vanasti tantsiti peamiselt pulmas, simmanitel, talgutel, aga ka laupäeva- või pühapäevaõhtuti kiigel. Muidugi tantsiti palju jaanipäeval. Siis tulid ka vanad koos noortega välja. Tantsulugu mängiti kas torupillil, viiulil või lõõtspillil. Kõige varasemalt tantsiti iiuvaltsi (hiiu valssi) ja polkat. Hiljem tulid “leilinder, maripolka, papelonipolka, kaerajaan, padispaan ja krakovjak”.
Hiiu valsil oli mitmeid nimesid: hiiu valts, hiiu rant, supimooride valts, krossamees, vabrikumeeste valts, kõpu valts. Nimerohkuse taga oli ka tantsu variantide rohkus – igas saare nurgas oma. Helle-Mare Kõmmusel kulus kaua aega, et välja selgitada, milline oli algne, rahvalik hiiu valsi tantsupoos. See ei ole sugugi nii sügav koogutamine, kui me seda nägema oleme harjunud, ütles ta. Kindlasti on veel midagi, mida me hiiu valsi kohta ei tea, arvas Kõmmus.
Igal juhul on tore, et on inimesi, kes meie tantsukultuuri pärandit uurivad ja seda kalliks peavad. Tulevikust rääkides oli Helle-Mare mures noorte rahvatantsurühmade järelkasvu pärast, mida pärsivad ühelt poolt laste arvu vähenemine, teisalt aga see, et huvitegevuse võimalused on avardunud ja nii ei ole rahvakultuur alati see esimene valik.
Helle-Mare Kõmmus on väga hea ja emotsionaalne suhtleja, tänu millele möödus rohkem kui tund aega teda kuulates linnulennul ja rõõmsatujuliselt. Suur tänu talle selle eest! Soovime Helle-Marele jätkuvat visadust ja energiat Hiiumaa rahvakultuuri uurimisel ja edendamisel.
Lõpetuseks peame kahjuks tõdema nooremaealiste Tallinna hiidlaste leiget suhtumist Tallinna hiidlaste seltsi ühisettevõtmisse. Neid on meie ridades vähe. See­tõttu on seltsi liikmete arv algaastatega võrreldes oluliselt vähenenud. Seltsile oleks hädasti vaja uut hoogu. Selleks kutsume meiega ühinema Tallinnas elavaid nooremaid hiidlasi, et koos hoida kõrgel kodusaare vaimu ja tunda rõõmu kokkusaamistest Hiiumaast eemal. Loodame seltsile tulevikus abi tõusvat plaanitavast koostööst Hiiumaa sõprade seltsiga ja teiste Tallinnas tegutsevate seltsidega.
Teadmiseks, et Tallinna hiidlaste seltsi kevadpidu algab 22. aprillil kell 12 huviklubis Raavis Tallinnas Raua tn 1. Kõik praegused ja uued seltsi liikmed on oodatud. Kohtumiseni!

Raivo Teemets
THS juhatuse liige

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411