Teisipäev, jaanuar 3, 2017
 

Moldovlased sõlmivad hiidlastega sõprussuhteid

www.argophilia.com
Harda Roosna | Hiiu Leht
Delegatsiooni kuulusid Telita vallavanem Rodica Russi, Speia vallavanem Vitalii Cotet; ettevõtja Vitalii Cebonu ja naisühenduste esindaja Natalia Cotet.
Russi ütles Hiiu Lehele, et Eestisse ja Hiiumaale tuldi omandama kogemusi, tutvuma kolleegide, st kohalike vallajuhtidega ning kohtuma siinse LEADER tegevuskeskuse juhi Reet Kokovkiniga, kellega sai eelnevalt päris pikalt suheldud interneti teel.
Reet Kokovkin ütles, et hiidlastele pakub kõige suuremat huvi LEADER koostöö. “Tuleb veel selgitada, kuidas meie ministeerium ja PRIA vaatavad sellele, kuidas seda koostööd teha, kuid kahtlemata on see kõige huvitavam,” ütles Kokovkin.
Telita valla ja koostöökogu koostööleping sai sõlmitud, lepingute sõlmimine kohalike valdadega on Hiiumaa omavalitsuste liidu otsuse ootel.
“Lepingud võimaldavad meil osaleda ka teistes programmides, vahetada ametlikke delegatsioone, tihendada koostööd, osaleda ühistes ettevõtmistes või vastastikku üksteise rahvuslikel pidustustel,” rääkis Russi.
Eesti riik mentoriks
Moldova on Euroopa Liidu kandidaatriik ja sellest aastast abikõlbulik mõnedes Euroopa Liidu programmides. Üks selliseid on LEADER ja Eesti on selles programmis Moldova jaoks mentorriik.
Russi kinnitas, et Eesti areng ja kogemus liitumisel Euroopa Liiduga on nende jaoks väga väärtuslik. Eriti seetõttu, et nii Moldoval kui Eestil on ühine nõukogude minevik.
“See tähendab, et meil on väiksem keelebarjäär ja rohkem kokkupuutepunkte ajaloos ja mitte ainult, ka eesmärkides ja mõtte­viisis. Sellepärast oleme väga rõõmsad, et leidsime sellise kauni paiga,” lisas ta.
Hiiumaast ja siinsest Leader tegevuskeskusest kuulsid moldovlased umbes aasta tagasi Moldova valitsuse korraldatud LEADER programmi teemalisel seminaril esinenud Ave Bremse käest.
“Ta lubas mind tutvustada väga huvitava kolleegiga, paar nädalat hiljem sain kirja Reedalt, hakkasime kirju vahetama,” meenutas Russi.
Hea programm
Nüüd tulid moldovlased vaatama, kuidas siin seda programmi rakendatakse, kuidas see toimib ja millised on tulemused.
“Veendusime, et see on tõepoolest suurepärane programm, kuna see lähtub kohalike inimeste arusaamadest, kuidas oma kogukonda, oma ühiskonda, oma küla või linna arendada,” selgitas Russi.
Vitalii Cotet ütles, et LEADER programmi juures meeldib, et see ei ole jäigalt suunatud ühele kursile, vaid arvestab piirkonna tegelikke vajadusi.
“Kui on vaja, võib suunata toetuse tehnoloogia soetamiseks, kui vaja, siis kultuuri­valdkonda,” tõi ta näite. “Tahtsime sellest programmist konkreetsemalt teada, et seda rakendada võimalikult ilma vigadeta.”
Hiiumaa arengud äratasid huvi
Hiiumaal kohtusid Moldova külalised Hiiu valla ja Käina valla juhtidega, käisid Kärdla koolis, sadamas, Hiiumaa muuseumis Pikas majas ja turismi infopunktis, samuti külastasid Moe Muusa poodi ja tootmisruume, Pitsu käsitööpoodi ja Kristi Kuurme keraamikakoda, halulaeva ehitust, Partsi veskit, Vaemla tapamaja, Hiiu villa vabrikut, Orjaku sadamat, Kuriste külamaja ja kirikut, militaar­muuseumi jt. Külalised olid üllatunud, et nõukaaegset sõjaväebaasi ei tassitud laiali, vaid sellest kujundati väga huvitav muuseum. Ly Kaups tegi neile ettekande Hiiumaa kohvikutepäevast, kus kohalike inimeste pealehakkamine ja lust loob nädalavahetusel saare ettevõtjatele miljon eurot käivet.
“Kohtusime paljude huvitavate inimestega, nägime, millega nad tegelevad, kuidas organisatsioonide koostöös sünnivad head asjad,” ütles Vitalii Cotet. Vastates küsimusele, mida nähtust nende kodumaal rakendada võiks, nimetas ta Vaemla tootearenduskeskust.
Rodica Russi lisas, et teda vaimustas Eesti väikeettevõtjate loomingulisus, see, kuidas nad oma teadmised, hobid ja oskused pööravad väikeettevõtluseks ja lisateenistuseks oma perele, andes ühtlasi panuse saare maine kujundamisse.
Ta tõi näiteks Liisi Kummer-­Lemani, kes tegi oma hobist oma ettevõtluse ja Hiiu Gourmet, mis paneb purki kõik väärtusliku, mida saare loodusest leida.
“Meie ka kodus keedame moosi ja õmbleme riideid, aga äriks seda pöörata pole tulnud mõttesse,” märkis Natalia Cotet.
“Kõik on nii hästi läbi mõeldud, et see pole enam lihtsalt äri, vaid kunstiäri,” lisas Russi. “Meid vaimustasid need väikesed poekesed, mida peavad kunstnike ja käsitööliste ühendused, aga ka nende leidlikkus uute projektide käivitamisel. Nad on nii aktiivsed, nii loovad ja see avaldas muljet, kuna meil Moldovas ei ole kogukond veel nii aktiivne selliseid asju algatama.”
Reet Kokovkin rääkis, et Moldovas pole omavalitsuste kõrval vabaühendusi, mis võiksid kaasa lüüa kohalikus tegevusgrupis. Samuti ei ole ettevõtjad adunud, millised võimalused koostöös peituvad.
“Väikeettevõtlusel on Moldovas raske: riik ei ole oma tahet väikeste ette­võtete toetamisel selgelt välja ütelnud ja nii on tekkinud olukord, kus ettevõtja on silmitsi korruptiivsete ametnikega, kes tahavad endale lõivu ettevõtte tulevasest edust,” vahendas Kokovkin sealseid probleeme.
Kutse kohvikutepäevale
“Ka see, mida me kuulsime teie festivalist [kohvikutepäev – toim] oli väga muljetavaldav. Oleme rõõmsad, et saime festivalikutse, püüame tulla ja võib-olla mingi väljapaneku kaasa võtta,” lubas Russi.
Ka hiidlastel oleks põhjust Moldovasse minna – näiteks toimub seal rahvuslik festival, mis pühendatud veinile. Samuti korraldatakse kõigi etniliste gruppide rahvustoitudele pühendatud päeva, mil pealinna Chisinau keskväljakust saab suur köök, kus saatkonnad tutvustavad oma rahvustoite.
Russi ütles, et muljeid on palju: “Kui jõuame koju Moldovasse, mõtestame kõik nähtu veel korra läbi, kuid esimene tulemus on, et allkirjastasime koostöölepingu Hiiumaa LEADER tegevusgrupiga ja hakkame välja töötama strateegiat, kuidas seda programmi meie regioonis rakendada.”
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles kohtumisel Moldova külalistega, et meelde tulevad kauged 90ndad, kui eestlased käisid Põhjamaades õppimas Euroopa Liitu ja rakendus programm SAPARD.
“Need kontaktid tulid meile siis kasuks, sest kiirendasid arengut kõvasti,” kinnitas Jõpiselg.
Samamoodi loodab Hiidlaste koostöökogu nüüd abiks olla Moldova koostööpartneritele.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411