Reede, jaanuar 27, 2017
 

Kultuuripärliks Tiit Leito

Helja Kaptein
Hiiumaa Kultuuri­pärli preemia 2016 sai Tiit Leito, kes oma tegevusega jätnud sügava ja ilusa jälje nii kodusaarele kui kaugemalegi.
Kolmapäeval anti Emmaste koolis peetud kultuuriaasta avapeol üle tunnustused möödunud aastal silma paistnud tegijatele kultuurivaldkonnas. Kõige väärikama preemia, 2000 eurot ja meene “Kultuuri­pärl 2016”, otsustasid Hiiumaa kultuurkapitali ekspertgrupi liikmed anda ornitoloogile, loodusfotograafile ja looduskaitsjale ühes isikus, Tiit Leitole.
Samas andis Hiiumaa ekspert­grupi koordinaator Ermo Mäeots pikaajalise töö eest Helgi Taelmale üle Eesti rahvatantsu ja rahva­muusika seltsi hõbemärgi. 33 aastat tantsujuhina töötanud Taelma on kuuenda taseme tantsu­spetsialist, kelle käe all harjutab 11 rühma, milles üle 140 tantsija. Taelma on ise ka tantsudelooja.
Üle anti ka teist korda valitud aasta hiidlase tänumeene – sepistatud mehike puidust alusel. Ain Jepišovi valmistatud meene andis aasta hiidlaseks valitud Andrus Roosale üle eelmine aasta hiidlane, näitleja Margus Tabor. Kui Tabor pälvis tunnustuse etenduse “Mamma lood” eest, siis Andrus Roosa sai selle hiiu naljade kogumiku “Hiidlase vähene naljaraamand” eest. Aasta hiidlast valitakse Aivar Viidiku algatusel FB grupis Hiiumaa Heaks.
Leito: Loodus on osa kultuurist
“Mul on ülimalt hea meel, et neid, kes tegelevad loodusega ja selle tutvustamisega, peetakse kultuuriinimesteks,” ütles Leito autasu vastu võttes.
Auhinnasaaja kinnitas, et loodus on osa kultuurist. “Loodus on see, milles me elame ja mis meid toetab. Kui pole loodust, pole ka meid, ka mets on meie elukeskkond,” ütles Leito.
Oma kõige suuremaks ja isegi elutööks teiste suurte tegemiste kõrval peab Leito ise kivimite õppemaja loomist. Selle, Soera talumuuseumi maadel asuva hoone ideest teostuseni kulus Leitol 15 aastat.
Hiiu Lehele rääkis Leito, et ilu- ja kunstitunnetus on talle sündides kaasa antud, nagu ka kompositsioonitaju, visuaalne ja värvitaju. Ka kivimite õppemaja loomisel pööras ta enda sõnul tähelepanu eelkõige ilule, mille abil saab inimest  õpetada.
1972. aastal ostis Leito oma esimese fotoaparaadi Zenit ja hakkas tegelema fotograafiaga, mis on tema armastus siiani. “See on minu maailmanägemise, otsimise väljenduseks,” selgitas ta, et mõtleb oma peas välja pildi, mida jäädvustada soovib, ning läheb siis loodusesse, mida ta ornitoloogi ja looduskaitsjana hästi tunneb, otsima vastavat valgust ja kujundit.
“Üks on teadmine, teine tunne ja kolmas materjali ehk objekti mitte visuaalne, vaid ka sisuline tundmine,” lisas ta. Ka peab tema meelest igas asjas, nii elus kui loomingus, valitsema harmoonia ja tasa­kaal: “Selles on oma rütm ja minek ja see puudutab inimest.” Samas ütles Leito, et ta pole kunagi pildistanud inimesi, vaid on puhtalt loodus­fotograaf.
Praegu maailmas toimuv teeb Kultuuripärli saaja murelikuks. “Palju saab edaspidi olema kurbi inimesi, kes ajale alla jäävad,” arvas ta. “Kiired muutused, mis nõuavad üha uute teadmiste ammutamist, ei jäta ruumi tunnetuslikule elule: kes tahab olla tubli, peab kogu aeg õppima, ta ei jõua olla üksi oma mõtete ja tunnetega.”
Kultuuripärli preemiale esitamise avalduses on kirjas, et 1984. aastast on ilmunud 11 ­Tiit Leito fotosid ja kirjatöid sisaldavat raamatut, üle poolte neist autoriraamatud. Lisaks kümneid väiketrükiseid, kalendreid, pildiprogramme ja temaatilisi ekspositsioone üle Eesti. Suurepärase fotograafina on ta jäädvustanud lummavaid looduspilte, mis kõnetavad meid nii raamatutes, plakatitel, kui kunstfotodel. Tema viimane autori­raamat “Eesti väikesaared” tutvustab meie rannikumeres asuvaid kõige väiksemaid saari, aga selles on oluline koht ka loodus­hoiul ja kultuurilool.
Lisaks on Tiit Leito Palade kivimitemaja looja ja andnud hindamatu panuse Hiiumaa looduskultuuri edendamisse.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411