Teisipäev, jaanuar 31, 2017
 

Hiiumaal võiks mõelda päikeseelektrile

Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak räägib Hiiu Lehele antud intervjuus, et Lääne-Eesti saared on päikesepaisteliste tundide arvu vaadates üks paik Eestis, kuhu päikesepatareide kasutamine kõige paremini sobib.
Millised on võimalused päikeseenergia kasutamiseks Eestis ja Hiiumaal?
Andres Meesak: Eesti laiuskraadil langeb ühele ruutmeetrile päikesega risti olevale pinnale aastas u 1000 kilovatt-tundi (kWh) energiat. Arvestades tehnoloogia kasutegurit ja piiranguid paigaldusel, on sellest võimalik muundada kasutatavaks elektrienergiaks umbes 15–16 protsenti. Seega optimaalselt paigaldatud 1-kilovatine (kW) päikeseelektrijaam, mille pindala on ligikaudu 6 ruutmeetrit, toodab aastas ligikaudu 1000 kWh elektrienergiat. 80 protsenti sellest toodetakse vahemikus aprillist oktoobrini. Kolmel talvekuul – novembrist veebruarini päikeseelektrijaam magab piltlikult öeldes talveund.
Kuigi Eesti on pindalalt küllat väike, on ka eesti­siseselt mõningane erinevus päikeseelektrijaamade toodangus sõltuvalt asukohast. Näiteks toodab päikeseelektrijaam Hiiumaal aastas ligikaudu 5–10 protsenti elektrit enam kui täpselt samasugune jaam näiteks Viljandis. Miks see nii on? Siin on kaks põhjust – rannikualadel on aasta lõikes mõnevõrra rohkem päikeselisi tunde ja ranniku­aladel on tänu mõnevõrra intensiivsemale tuulele ka paneelide jahutus suvel parem, mis suurendab nende kasutegurit.
Muundatuna elektrienergiaks on päikeseenergia kasutatav kõigeks, kus me praegu elektrit kasutame – masinate ja seadmete käitamiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustuseks, kütteks ja jahutuseks jne. Arvestada tuleb muidugi ka sellega, et päike ei paista meil 24 tundi ööpäevas ja päikeseenergiast muundatud elektrienergiat saame ilma salvestamata kasutada ikkagi vaid päevasel ajal. Kui võrrelda päikeseelektrijaama tootmisgraafikut, siis langeb see väga hästi kokku kella 8–17ni töötavate ettevõtete tarbimisgraafikuga, kuid tavalise majapidamise omaga mitte eriti. Seega tuleks majapidamistel parima tasuvuse saavutamiseks muuta mingil määral ka oma tarbimisharjumusi. Kuigi ka sel juhul läheb mingi kogus toodetud päikeseelektrist ikkagi müügiks üldvõrku. Nii ettevõtete kui majapidamiste jaoks peaks eesmärk olema võimalikult suure osa toodetava elektrienergia tarbimine kohapeal, samavõrra vähendades võrgust ostetava elektrienergia kogust. Kui kõik kohapeal ära tarbida, on süsteemi tasuvusaeg kusagil kümne aasta juures, kui ära tarbida alla poole, siis kusagil 13–14 aastat.
Milliseid päikese­paneele  Eestis pakutakse? Kuidas leida nende seast parim?
AM:Tuleb leida usaldusväärne paigaldaja, kes pakub tuntud tootjate kvaliteetseid seadmeid, millel on pikk garantiiaeg. Ei tohi unustada, et päikeseelektrijaam on investeering 25–30 aastaks ja odavaim hind ei pruugi olla parim valik. Usaldusväärse paigaldaja leiab kindlasti Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni liikmete hulgast (www.epea.ee). Tasub kuulda võtta ka sarnase investeeringu juba teinud inimeste soovitusi – suust-suhu turundusel on kindlasti oluline roll.
Kuidas on arenenud päikeseenergia salvestamise lahendused?
AM: On tõsi, et akude hinnad on teinud viimasel paaril aastal läbi märkimisväärse alanemise. Siiski on seis veel selline, et kohas, kus on elektrivõrk olemas, ei ole mõtet veel akusalvestusele mõelda – võrk on kindlasti odavam “salvesti”. Piltlikult on seis umbes selline, et kui katusel on päikeseelektri tootmise omahind kusagil 9–10 senti/kWh ja võrgust ostetava elektri hind kodumajapidamise jaoks 12,5–13 senti/kWh, siis akusalvestuse hind on ka parimal juhul kusagil 10 senti/kWh. Ehk siis kokku tuleb tootmise omahind
10 senti + salvestuse omahind 10 senti = 20 senti/kWh – ehk siis märkimisväärselt kõrgem kui võrgust ostetava elektri hind.
Miks akusalvestusest aga viimasel ajal välismeedia vahendusel juttu on? Siin tuleb vaadata kohalikku perspektiivi. Näiteks Saksamaal, aga ka Taanis maksab võrgust ostetud elekter kodutarbija jaoks ligi
30 senti/kWh. Neis riikides on kohalik tootmine + salvestus hinnaga 20 senti/kWh juba tervelt kolmandiku võrra soodsam, kui osta elektrit võrgust, meil mitte. Ja meeles tuleb pidada, et meie laiuskraadil on vaja salvestada pigem 4 kuud kui 4 tundi, ka talvekuudel tuleb vajalik energia kusagilt saada.
Kui on aga tegu üksiku metsataluga, kuhu elektri­liini ei tule ja liitumise maksumus elektrivõrguga on ebamõistlikult suur, siis on võimalik juba praegu luua päikesepaneelide, akude ja talvekuudeks diiselgeneraatori abil täiesti toimiv ja töökindel lokaalne elektri­varustus. Isegi võrguettevõte Elektrilevi on asunud katsetama selliseid lahendusi kohtades, kus on küll veel elektriliin olemas, kuid see on amortiseerunud ja nõuab investeeringuid. Nüüd tasub juba vaadata, kuidas sellesse tarbimispunkti on kuluefektiivsem elektrivarustus tuua – kas uue liini või lokaalse tootmise abil.
Ilmselt asendame viie kuni kümne aasta perspektiivis neis lahendustes diisel- või bensiinigeneraatori juba vesiniku baasil töötava kütuse­elemendiga, kuid praegu peab neis süsteemides kasutama siiski fossiilkütusel töötavat generaatorit.
Milline on võrguettevõtte valmidus koostööks ­energia mikrotootjatega?
AM: Võrguettevõtete ja mikro­tootjate koostöö muutub aasta aastalt ladusamaks ja sujuvamaks. Võrgu­ettevõtted on saanud aru, et tegu pole enam üksikute friikidega, vaid väikesed päikeseelektrijaamad on igapäevased ning neid tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ka Eesti päikeseelektri assotsiatsioon teeb näiteks Elektrileviga pidevat koostööd protsesside sujuvamaks ja mõlemale osapoolele lihtsamaks muutmisel, samas pidades silmas, et võrgu töö ja selles liikuva elektri kvaliteet oleks tagatud ning kulud tarbijatele seoses mikro­tootmisega ei suureneks.
Millal päikesepaneelidele tehtud investeering end ära tasub?
AM: Majapidamise jaoks orienteeruvalt 12–14 aastaga, ettevõtte jaoks 8–10 aastaga. See sõltub suuresti paigalduse keerukusest ja tarbimismustrist.
Mida peaks teadma tavatarbija või ettevõtja, kes soovib päikeseenergiat tootma ja kasutama hakata?
AM: Kainet pead otsuse tegemisel. Odavaim lahendus ei pruugi olla parim. Kui paneelid paigaldatakse hoone katusele, oleks mõistlik näiteks veenduda, et katus kestab veel 30 aastat. Ka tarbimise juhtimine on oluline. Kui kindel pole, tasub targematelt nõu küsida.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411