Teisipäev, jaanuar 17, 2017
 

Hiiumaa lambaliha hinnatud

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaine päritolu on lambalihale kujunenud omamoodi kvaliteedimärgiks, millega liha müüa.
Käina vallas Orjaku külas lambaid kasvatav Ain Koor rääkis Hiiu Lehele juhtumist, kuidas ta Tartus maamessil kohtas müüjat, kes valjuhäälselt kuulutas, et müüb Hiiumaa lambakintsu.
“Kui küsisin, millises talus need lambad kasvasid, hakkas mees keerutama. Kuna ma teda rahule ei jätnud, siis kohmas lõpuks, et tema ka päris täpselt ei tea, et tema müüb, peremees on parajasti mujal. Oli üsna selge, et Hiiumaaga on sellel lihal vähe pistmist,” rääkis Koor.
16 tonni lambaliha
OÜ Hiiumaa Lihatööstus tegevjuht Tarvo Nõmm ütles Hiiu Lehele, et lambaid toodi Vaemla tootearenduskeskuse tapamajja eelmisel aastal ligikaudu tuhat, rümbakaaluga kokku u 16 tonni.
Seega peaks ehtsat hiiumaist lambaliha piisavalt jaguma.
Nõmm kinnitas, et lambaid tõid tapale peamiselt Hiiumaa lambakasvatajad, Saaremaalt ja mandrilt Hiiumaale jõudnud lammaste osakaal ei ületanud kümnendikku. Umbes 80 protsenti lammastest ostis Hiiumaa lihatööstus ise kokku ja teenuse osakaal oli viiendik.
“Teenus tähendab, et looma­pidaja võtab liha tagasi – kas lõigatuna ja pakituna meie poolt või siis rümbana,” selgitas Nõmm.
Vaemlas kokkuostetud lammaste liha pakitakse vaakumisse ja varustatakse etikettidega. Osa toodangust müüakse jahutatuna kauplustele, hulgiladudele ja toitlustusettevõtetele.
“Suurem osa meile toodud lammastest on mahelambad ja need turustatakse ka mahe­lihana,” märkis Nõmm.
Osa lihast sügavkülmutatakse ja müüakse külmutatuna (ikka vaakumisse pakituna) kauplustele ja hulgimüüjatele, aga ka toitlustus­ettevõtetele.
“Meie mahelihal on peal ka Eesti ja EU ökomärgid, aga juba sõna “Hiiumaa” mõjub kvaliteedimärgina,” selgitas Nõmm.
Lambaliha hooajakaup
Kui sügisel hakkavad kõik kasvatajad enne lauda­perioodi korraga lambaid realiseerima, siis on kogu turg lambalihast “üle ujutatud”. Varakevadisel ajal seevastu tuleb loomi tikutulega taga otsida.
Hiiumaa lihatööstuse tegev­juht rääkis, et püütakse leida uusi turge ning säilitada olemasolevaid. Hooajalisuse kiuste on üks eesmärkidest kaubanduse varustamine lambalihaga aastaringselt. “See tuleb visalt, aga edusamme on märgata,” ütles Nõmm.
Ettevõte on suutnud mõnede talunikega teha kokkuleppeid lammaste tarneks ka  nn hooajavälisel ajal. Paraku pole lambaliha söömise harjumus eestlaste seas veel piisavalt levinud.
“Inimeste teadlikkus heast lihast kasvab ja õnneks jääb aina vähemaks ka hülgejuttu “kasukamaitsest”,” lausus Nõmm.
Hiiumaa toitlustusette­võtetega on Nõmme kinnitusel koostöö väga hea suviti. “Turismihooajal varustame paljusid toitlustusettevõtteid ja lambaliha saavad need toitlustajad, kes suudavad ka talvisel ajal kliendinappuse kiuste oma uksed lahti hoida,” ütles Nõmm. Ta luges üles terve rea söögikohti, kohvik Rannapaargu, Roograhu restoran ja Ungru Resto, on kindlasti suvel nende klientide hulgas. Talvisel hooajal on püsiklientideks Sõnajala söökla, Roograhu restoran ja pubi  Wabrik.
Ettevõtte uusim klient on OÜ Arensburg, mis toitlustab laevadel. “Võime kinnitada, et Leigri pardal kasutatakse kindlasti hiiumaist lammast,” ütles Nõmm.
Kuur: Pakume ka hiiumaist lammast
Üks Hiiumaa söögikoht, kes otse Vaemla tapamajast lambaliha ei osta, on olnud suveresto Kuur. “Võib-olla ostavad nad mõne taluniku käest, kes meil teenusena on tapnud – ei tea seda,” lausus Nõmm.
Resto Kuur peakokk ja juhatuse liige Heimar Kuuskler ütles Hiiu Lehele, et hiiumaist lambaliha pakuti neil suvel küll.
“Liha saime erinevatelt tarnijatelt ja see vastas kõigile nõuetele, et kõrge­kvaliteedilist toitu valmistada. Tapakoht ja päritolu olid saatelehtedel näidatud, kuid kõiki saatelehti liha päritolu kirjeldustega mul pool aastat hiljem koheselt ei meenu,” ütles Kuuskler. “Kuna Hiiumaise tooraine tarnekindlust alati ei ole ja kvaliteedis järeleandmisi teha me ei soovi, siis oleme kasutanud ka mujalt pärit lambaliha nagu ka teisi toidu­aineid, kuid püüame siiski maksimaalselt kohalikku toodangut kasutada.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411